Keele värvi muutused
Keele värvi muutused tähendavad keele loomuliku roosa värvuse kõrvalekaldeid, mis võivad väljenduda valgena, kollakana, pruunikana, mustana või isegi punasena ja sile pinnaga. Need on sageli peegelpilt keha seisundist.
Kelle poole pöörduda?
Keele värvuse määrab selle pealispinna (epiteeli) paksus, niiskus ja mikrofloora. Terve keel on hele- kuni keskmiseroosa, kaetud pisikeste soontega (papillidega). Värvi muutused tekivad papillide kasvu, paksenemise või mikroobide akumuleerumise tõttu. Näiteks valkjas või kollakas kattekihid võivad olla seotud bakteriate või pärmseente kasvuga või kuivusega, mis põhjustab surnud rakkude kuhjumist. Punane, "marja-sarnane" keel võib näidata vitamiinipuudust või põletikku. See on oluline diagnostiline märk, mis võib viidata nii lihtsatele kui ka tõsistele põhjustele.
- Toitude ja jookide (nt kohv, tee, veini) värvained
- Suitsetamine või tubaka närimine
- Halva suuhügieeni tagajärjel tekkinud bakteriaalkatte kasv
- Mõned suuveskid või pastad
- Looduslikud pigmentatsioonimuutused (nt mõnedel rassidel).
- Suukuivus (kserostoomia) – piisava sülje eritamise puudumine
- Pärmseente (Candida) infektsioon (õrnaheledus), eriti vastsündinutel või immuunsüsteemi nõrgestunud inimestel
- Vitamiinipuudused (eriti B12-vitamiini, raua või foolhappe puudus)
- Kõrvetav sündroom ("burning mouth")
- Maksa- või sapiteede haigused (võivad põhjustada kollakat värvi)
- Mõned bakteriaalsed infektsioonid (nt skarlatiin – "maasikakeel")
- Mõned põletikulised haigused (nt Kawasaki tõbi, geograafiline keel).
Kui muutused on pehmed ja ilma muude sümptomiteta, proovige: 1) Põhjalik suuhügieen: keele puhastamine spetsiaalse keelekraapiga või hambaharja seljaga hommikul ja õhtul. 2) Piisav vedeliku tarbimine, et vältida suukuivust. 3) Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab piisavalt vitamiine (eriti B-rühma). 4) Suitsetamisest või liigse kohvi/tee tarbimisest loobumine. 5) Kui kahtlustate, et põhjuseks on suuvesi või pasta, vahetage need teiste vastu. Kui muutused ei kao 1-2 nädala jooksul iseseisvalt või kaasnevad ebamugavusega, on vaja arsti konsultatsiooni. Ärge diagnoosi ise ennast – keele värvus on vaid üks märk.
- Kõrge palavik (üle 39°C) ja hingamisraskused
- Keele või keeleala tursed, mis takistavad normaalset neelamist või hingamist.
- Äkiline ja tugev valu või veritsus keelelt.
- Silmade või nahalausete kiire teke.
- Värvi muutus, mis ei kao 2 nädala jooksul hoolimata korralikust suuhügieenist.
- Keele pinnal paks, püsiv valge või tumepruun kattekihi, mis on valus või halva lõhnaga.
- Üheaegselt esinevad sümptomid nagu pidev väsimus, kahvatus, kaalulangus.
- Koe kasv (muhk, sõlm) keelel, mis ei kao.
- Kõrvalekalded kaasnevad suupõletikuga või maitsemeelte kaotusega.
- Kollane värviheledus koos silmade valge osa või nahakollasusega (võib viidata maksahaigusele).
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!