Kätevalud
Kirjeldus
Kätevalu on tundmus, mis võib esineda ühes või mõlemas käes. See võib olla nõrk, terav, põletav, pulsseeriv või kihelev ja võib väljenduda nii lihastes, liigestes, luudes, nööride kui ka nähastes.
Kätevalu on keha signaal, mis näitab, et kusagil käe piirkonnas on probleem. Valu võib tekkida liigse koormuse, põletikulise protsessi, närvikahjustuse, verevarustushäire või trauma tõttu. Käsi koosneb paljudest komponentidest – luud, liigesed, lihased, kõõlused, närvi- ja veresooned – ning probleem võib tekkida ükskõik millises neist. Valu iseloom ja asukoht annavad olulisi vihjeid selle põhjuse kohta.
- Lihasepinge või kõhklus: Pikaajaline ebaergonoomiline tööasend, korduvliigutused (näiteks arvuti kasutamine) või füüsiline ülekoormus.
- Kerge trauma või põrutus: Näiteks kokkupõrge, kukkumine või liigne treening.
- Artrild: Degeneratiivsed muutused liigestes, mis on seotud vanusega või kulumisega.
- Stress ja pinge: Psühholoogiline pinge võib põhjustada lihaste pinget ja valu käes.
- Küünrakanali sündroom (Cubital Tunnel Syndrome): Ulnarnärvi kokkupressimine küünarnukis, põhjustades valu, tuimust ja nõrkust sõrmedes.
- Randmekanali sündroom (Carpal Tunnel Syndrome): Mediaannärvi kokkupressimine randmes, mis põhjustab valu, kihelemist ja tuimust pöial, nimetis ja keskmises sõrmes.
- Tendiniit või bursiit: Kõõluste või liigestekotikeste põletik, mis on sageli seotud korduvate liigutustega.
- Artriit: Reumatoidartriit või psoriaatiline artriit, mis põhjustab põletikku ja valu käeliigestes.
- Närvi kahjustus: Diabeetiline neuropaatia või teised närvikahjustused.
- Südameprobleemid: Südamepuudulikkuse või infarkti märgina võib tekkida vasaku käe valu, mis kiirgab rindkere piirkonda (seda tuleb käsitleda kui erakorralist olukorda).
- Osteoporoos või luumurd: Luu nõrgenemine või purunemine, eriti vanematel inimestel.
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmist: 1. Puhka: Välti tegevusi, mis põhjustavad või süvendavad valu. 2. Külm või soe kompress: Esimestel 48 tunnil peale traumad aitab külm valu ja paistetuse leevendamisel; kroonilise valu korral võib soe kompress lihaseid lõdvestada. 3. Mõõdukas liigutamine: Tee õrni venitus- ja liigutusharjutusi, et hoida liikuvust, kuid välti valu tekitavaid liigutusi. 4. Valuvaigistid: Vabalt müügil olevad valuvaigistid nagu ibuprofeen või paratsetamool võivad lühiajaliselt leevendada valu ja põletikku (järgi ravimi juhendeid). 5. Ergonoomika: Korrigeeri oma töö- või magamisasendit, kasuta ergonoomilisi töövahendeid.
- Käevalu, mis on järsku ja väga tugev, eriti vasaku käe valu, mis on seotud rinnusvalu, hingelduse, iivelduse või higistamisega (võib viidata südameinfarktile).
- Pärast tõsist traumat (näiteks kukkumist või kokkupõrget), kui käsi on deformsioonis, seal on kuuldatav pragin või liikumine on väga piiratud (võimalik luumurd või väljaväänd).
- Käe või sõrme järsk sinakas või kahvatu värvus, mis viitab verevarustuse häirele.
- Käe täielik lihasenõrkus või liikumisvõimetus (näiteks ei suuda kätt tõsta võrku pitseida).
- Püsiv või halvenev valu, mis ei leevene mitu päeva iseendale peale vaatamata.
- Tuimus, kihelemine või nõrkus, mis levib teistesse kehaosadesse (näiteks õlga või kaela).
- Käe või sõrme paistetus, punetus või kuumus, mis viitab põletikule.
- Valu, mis ärkab öösel või on nii tugev, et äratab und.
- Kahtlus infektsioonis (punetus, kuumus, paistetus koos palavikuga).
- Põletusel või keemilises kokkupuutes tekkiv valu koos nahakahjustusega.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.