Kaelalümfisõlmede turse
Kirjeldus
Kaelalümfisõlmede turse on seisund, kus kaela piirkonnas asuvad lümfisõlmed on suurenenud või tunduvad paistes. See võib olla valus või mittevalus ning on sageli märk keha võitlusest infektsiooniga.
Lümfisõlmed on väikesed, ovaalsed elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi ja toimivad keha filtreina. Need toodavad ja salvestavad immuunrakke (nt lümfotsüüte), mis võitlevad bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajatega. Kaela piirkonnas asub mitu lümfisõlmerühma. Kui need suurenevad või turvavad, näitab see tavaliselt, et keha aktiivselt võitleb infektsiooni, põletiku või muu haigusliku protsessiga. Turse võib tekkida ühe või mitme lümfisõlme piirkonnas ning olla pehme, valus või liikumatud.
- Viirusinfektsioonid (nt külmetus, gripp, mononukleoos, Epstein-Barri viirus, rõuged)
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt kurgumandlipõletik, angiin, streptokoki kurguinfektsioon)
- Kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonid (nt sinusoid, kõrvapõletik)
- Hamba- ja igemeprobleemid (nt mädane hammas, igemepõletik)
- Naha- või pehmete kudede infektsioonid kaela piirkonnas (nt mädapaise, kriimustus)
- Tuberkuloos või muud kroonilised infektsioonid
- Immuunpuudulikkushaigused (nt HIV/AIDS)
- Vähivormid, näiteks lümfoom (nt Hodgkini lümfoom), leukeemia või metastaasid teistest organitest
- Süsteemsed autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit)
- Mõned ravimid (nt fenytoiin) või vaktsiinid (nt mumpsi vaktsiin) kui kõrvaltoime
Kui turse on kerge ja ilma ohtlike sümptomiteta, võib proovida järgmisi meetmeid: puhka piisavalt – puhkus aitab immuunsüsteemil infektsiooniga toime tulla; joo palju vedelikku (vesi, tavaline tee või supp), et toetada keha detoksikatsiooni; kasuta sooja soolaga loputusi (1 tl soola 250 ml soojas vees) kurgu puhastamiseks ja põletiku leevendamiseks; võta valu- ja põletikuvastaseid rohte, nagu ibuprofeen või paratsetamol, järgides pakendil olevaid annustamise juhiseid; välti lümfisõlmede massaaži, surumist või hõõrumist, et ei põhjustaks edasist ärritust. Kui turse ei vähene 2–3 nädala jooksul või halveneb, konsulteeri perearstiga.
- Kõrge või pikaajaline palavik (üle 39°C), eriti koos külmavärinatega
- Rasked hingamis- või neelamisraskused, kaela jäikus või hääle muutus
- Lümfisõlmede kiire ja progressiivne suurenemine, eriti kui need on väga kõvad, liikumatud või üle 2 cm läbimõõduga
- Lümfisõlmed, mis on kinni kasvanud ümbritsevate kudemetega ega liigu nahal all
- Öine higistamine, jõudluslangus võa seletamatu kaalulangus (rohkem kui 10% kehakaalust mõne kuu jooksul)
- Lümfisõlmede turse, mis ei vähene 2–3 nädala jooksul või muutub valusamaks
- Nahalised muutused lümfisõlme kohal (nt punetus, soojenemine) või avatud haav