Derealiseerumine

Kirjeldus

Derealiseerumine on tunne, et ümbritsev maailm on ebatõeline, udune, väljamõeldud või emotsionaalselt kaugel. See võib tekitada sügavat hirmu ja segadust.

Derealiseerumine on tajuhäire, mille korral inimene tunneb, et tema ümber olev maailm ei ole päris. See võib väljenduda kui tunne, nagu oleksid asjad udused, klaasistunud, liiga helged või kauged. Maailm võib tunduda väljamõelduna või nagu elaksid filmis. See on keha kaitsereaktsioon ääretule stressile, põletikule või hirmule, kus aju ajutiselt eraldub ümbritsevast, et kaitsta emotsionaalset tasakaalu.

Sagedased / Mitteohtlikud põhjused
  • Äge või krooniline stress
  • Ärevushäired (eriti paanikahäire)
  • Väsimus ja unehäired
  • Liigne kofeiini või alkoholi tarbimine
  • Kanepi või teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamine
Tõsisemad haigused ja signaalid
  • Depressioon
  • Traumajärgne stressihäire (PTSD)
  • Eraldumishäire (nt depersonalisatsiooni-derealiseerumishäire)
  • Migreen või tugev peavalu
  • Mõned neuroloogilised seisundid (nt epilepsia, ajukahjustus)
  • Keemilise tasakaalu häired (nt madal veresuhkur, vedelikupuudus)

Kui tunnete derealiseerumist, võite proovida järgmist: 1) Keskenduge hingamisele – tegelege aeglase ja sügava kõhuhingamisega. 2) Ühenduge oma kehaga – puudutage midagi külma (nt jääkuubikut), kuulake hoolikalt ümbritsevaid helisid või vaadake üksikasjalikult ümbrust. 3) Vähendage ärritajaid – väljuge valgusest või mürast, puhkage. 4) Joo vett ja söö kerge toitu, et tasandada veresuhkrut. 5) Rääkige lähedase inimesega oma tundetest. Vältige alkoholi, kanepit ja kofeiini, mis sümptomeid süvendavad. Kui sümptomid on seotud ärevusega, võivad appi tulla lihase lõdvestamise harjutused.

Kiireloomulised olukorrad (kutsuge kiirabi või sõitke haiglasse)
  • Derealiseerumine esineb koos raskete peavalude, nägemishäirete, kõne raskuste või keha ühe poole nõrkusega (võib viidata insuldile)
  • Sümptomid esinevad pärast peatraumat
  • Derealiseerumisega kaasneb ajuseisund – segasus, orienteerumishäire, teadvuse kaotus
  • Enesetapumõtted või enesevigastamise kiusatus selle tunnete ajal
Planeeritud arstikülastuse vajadus (pöörduge perearsti või psühhiaatri poole)
  • Sümptomid esinevad sageli või ei kao mitu päeva
  • Derealiseerumine segab oluliselt igapäevast elu (töö, suhted)
  • Kaasnevad pidev ärevus, paanikahood või depressioon
  • Teil on kahtlus, et põhjuseks on ravim või ainekasutus
  • Te tunnete end ohustatuna või ei suuda oma tegusid kontrollida