Depigmentatsioon
Kirjeldus
Depigmentatsioon on nahk või juuste värvuse kaotus, mis on tingitud melanini (värviaine) puudusest. See võib esineda väikestes laikudes või katkendlikes alades, kuni suurte piirkondadeni, mis muutuvad täiesti valgeks.
Depigmentatsioon on protsess, mille käigus nahka või juukseid värvavad melanotsüüdid (rakud, mis toodavad melanini) hävivad või nende funktsioon lakkab. Melanin kaitseb nahki UV-kiirguse eest ja annab talle värvuse. Kui melanini tootmine peatub või melanotsüüdid hävivad, kaotab vastav nahapiirkond oma pigmendi, muutudes heledamaks või täiesti valgeks. See ei ole tavaliselt valu tekitav, kuid võib mõjutada välimust ja psühholoogilist heaolu.
- Vitiliigo (autoimmuunhaigus, mille puhul immuunsüsteem ründab melanotsüüte)
- Albinism (kaasasündinud melanini tootmise häire)
- Päikesevalguse toimel tekkinud kahjustused (nt päikese tõttu tekkinud laigud)
- Pärast põletuse või haavandi paranemist jäänud armistunud koe valged laigud
- Mõned nahainfektsioonid, nagu kärnseente põhjustatud "valge soonitus" (Pityriasis versicolor)
- Lepra (mis võib põhjustada nahakaotust)
- Mõned autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus)
- Mõned vähi vormid, nagu melanoma või mitte-melanoma nahavähk (harva võivad esineda valgetena või depigmenteerunud aladena)
- Keemiliste ainete kokkupuude (nt teatud tööstuskemikaalid või kosmeetilised valgenduspreparaadid)
- Geneetilised sündroomid
1. Päikese kaitse: Depigmenteerunud nahal puudub loomulik kaits UV-kiirguse eest. Kasuta kõrgema kaitsefaktoriga (SPF 30+) päikese kaitsekreemi iga päev, isegi pilvise ilmaga, ja välti pikemat päikesevoodi.
2. Naha hoolitsus: Kasuta õrnet ja niisutavat nahahooldust, et vältida kuivust ja ärritust.
3. Kosmeetilised abivahendid: Erinevad kosmeetilised kreemid, pudelid või meigid, mis sobivad valgele nahale, võivad aidata visuaalselt varjata laike, kui see põhjustab psühholoogilist ebamugavust.
4. Toitumine: Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab vitamiine (eriti vitamiin D) ja mineraale, võib toetada üldist nahatervist.
5. Psühholoogiline tugi: Kui depigmentatsioon põhjustab stressi või enesekindluse langust, võib olla kasulik rääkida perearsti või psühholoogiga.
Tähtis: Ära kasuta ise ravimeid või kreeme, mis on mõeldud pigmentatsiooni taastamiseks, ilma arsti konsultatsioonita, sest see võib olukorda halvendada.
- Kui valged laigud tekivad või levivad väga kiiresti (nt mõne nädala või kuu jooksul).
- Kui depigmentatsioon hakkab ilmuma suurtes kogustes uutes kehaosades.
- Kui depigmenteerunud alal on valu, sügelus, punetus, põletikulised muutused või see muutub kõvaks ja paksuks.
- Kui laigu servad muutuvad ebatavalise kujuga, ebaühtlaseks või hakkavad veritsema.
- Kui depigmentatsiooni kaasneb palavik, lihasvalu, väsimus või kaalukaotus.
- Kui tegemist on lapsega ja depigmentatsioon tekib koos arengu viivituse või muude ebatavaliste sümptomitega.
- Kui kahtlustate, et depigmentatsioon on põhjustatud keemilise aine kokkupuutest või ravimite kõrvalmõjust.
- Kui depigmenteerunud laigule tekib uusi sümpotmeid, nagu paksunemine, sügelus või värvuse muutus.
- Kui teil on peres anamneesis nahavähk või teie endal on olnud seda varem.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.