Astigmatism
Kirjeldus
Astigmatism on tavaline silmaviga, mille korral silma sarvkest või lääts on ebatäiusliku kumerusega, põhjustades häguse või moonutatud nägemist.
Astigmatism on silma refraktsioonihäire, mitte silmahaigus. Seda põhjustab silma sarvkesta (harvemini läätse) ebatäiuslik kumerus, mis meenutab mitte palli, vaid rugbypalli kuju. See tähendab, et valgus murdub silmas mitmesuguselt ja ei koondu ühele täppele võrkkestal. Tulemuseks on hägune või moonutatud nägemine nii lähedal kui ka kaugel. Astigmatism on väga levinud ja sageli kaasneb lühinägevuse või kaugnägevusega. See võib olla kaasasündinud või areneda aja jooksul.
- Silma sarvkesta ebatavaline kumerus (kornea astigmatism). See on enamasti kaasasündinud ja võib olla pärilik.
- Silmaläätse ebatavaline kumerus (lentikulaarne astigmatism).
- Silma trauma (nt sarvkesta armistumine) või haigus.
- Mõned silmaoperatsioonid (nt katarakti eemaldamine), mis võivad muuta sarvkesta kuju.
- Keratoconus – sarvkesta progressiivne õhenemine ja kooniliseks muutumine.
Astigmatismi ennast kodus ravida ei saa, kuna see on füüsiline silma anomaalia. Siiski saab hõlbustada nägemist ja silmapinget:
1. Regulaarne nägemiskontroll: Viige laps esimest korda silmaarsti juurde 3-aastaselt ja ise korrake kontrolli iga 1-2 aasta tagant, iseäranis kui nägemine halveneb.
2. Korrektsioon: Püsiva lahendusena kasutage silmaarsti soovitatud prille või kontaktläätsi, mis kompenseerivad kumeruse vea.
3. Hea valgustus: Lugemiseks ja töötamiseks kasutage head, peaaegu otse langevat valgust, et vähendada silmapinget.
4. Puhkepausid: Töötades arvutiga või seadetega, järgige 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaadake 20 sekundit vähemalt 20 jardi (6 meetri) kaugusele.
5. Pole vaja: Spetsiaalsed silmaharjutused või toidulisandid ei paranda astigmatismi.
- Pidev hägune või moonutatud nägemine kaugel ja/või lähedal.
- Silmade väsimus, peavalu (eriti otsmiku piirkonnas) või silmapinge pärast visuaalset tööd.
- Vajadus silmi korgitada või pead kõrvale kallutada, et näha selgemini.
- Öine nägemise halvenemine või valgustuse ümbruses nähtavad heledad ääred (halod).
- Äkiline ja oluline nägemise halvenemine või muutus (võib viidata teistele silmaprobleemidele).
- Silmavalud, punetavus või valgustundlikkuse järsk suurenemine.
- Silmast saadav välguv valgus, uute „lendavate kärbestele“ järsk ilmumine või varju teke nägemisväljas (võib viidata võrkkesta probleemidele).
- Silmatrauma järel nägemise muutus või valu.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.