Ärevuses söömine
Kirjeldus
Ärevuses söömine on toitumisharjumus, kus inimene sööb kiiresti, arutult või liiga palju stressi, mure või emotsionaalse pinge tõttu.
Ärevuses söömine on emotsionaalne toitumisreaktsioon, mitte füüsilise nälja tulemus. Stressi või ärevuse korral võib keha vabaneda kortisooli, mis võib suurendada isu, eriti kaloririkaste toitude järele. Samuti võib kiire ja arutu söömine olla mehhanism, et leevendada ebameeldivaid emotsioone või täita tühjustunnet. Söömine muutub sel juhul eneseregulatsiooni asemel emotsionaalseks 'hüpikjuhtmeks'.
- Ajapress (kiire söömine tööl või koolis)
- Päevane stress või väsimus
- Emotsionaalsed olukorrad (näiteks tüli, üksildus)
- Igapäevased mured raha, pere või töö pärast
- Unepuudus, mis suurendab stressi ja isu reguleerivaid hormoone
- Üldine ärevushäire või depressioon
- Emotsionaalse söömise häire
- Söömishäirete (nagu buliimia või kompulsiivse ülesöömise häire) varased märgid
- Krooniline stress, mis viib kortisooli taseme püsiva tõusuni
- Alateadlikud käitumismustrid, mis on seotud lapsepõlve kogemustega toiduga
1. Teadvusta söömist: Proovi süüa ilma häirivateta (telefon, TV). Keskendu maitsetele ja tekstuurile. Küsi endalt: 'Kas ma olen tõesti näljane või on see lihtsalt stress?' 2. Aeglustu: Pane sahvrad maha söömise vahele, joo veidi vett. See aitab seedimisel ja annab ajale teadvustada, et kõht on täis. 3. Korralda keskkond: Söö regulaarselt, et vältida liiast näljastumisest tingitud kiiret söömist. Valmista ette tervislikud suupisted (pähklid, puuviljad), et stressi hetkel ei hakkaks näksima kiiretoitu. 4. Leia alternatiivsed stressileevendajad: 5-10 minutit sügavat hingamist, lühike jalutuskäik, venitusharjutused või mõne tegevusega (nt joonistamine) tegelemine võivad emotsioone rahustada ilma toiduta. 5. Jälgi mustreid: Pane tähele, millised olukorrad või tunned vallandavad kiire/aru söömise. See on esimene samm mustri muutmiseks.
- Söömishoogude ajal tekkivad rasked valud rinnus või kõhus, mis võivad viidata südame- või seedeprobleemidele.
- Sagedased okstamised pärast söömist (võib olla buliimia märk).
- Kaalulangus või -tõus, mis on seotud kontrollimatute söömishoogudega.
- Pidev tunne, et oled kaotanud kontrolli oma söömisharjumuste üle.
- Söömine põhjustab tugevat süütunnet, häbi või isevihkamist.
- Söömishoogude varjamine teiste eest.
- Ärevuses söömisega kaasnev sügav meeleheide või mõtted enda kahjustamisest.
- Söömishäired segavad oluliselt igapäevase elu (töö, suhted, sotsiaalne tegevus).
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.