Vaimse puue

Vaimne puue on neuroarenguline häire, mis pärsib intellektuaalseid võimeid ja kohanemisoskust. See ei ole haigus, mis tekib hiljem elus, vaid seisund, mis avaldub lapsepõlves ja kestab kogu elu. Oluline on mõista, et see ei ole mõttehaigus. Intellektuaalne toimimine hõlmab võimet õppida, arutleda, otsustada ja lahendada probleeme. Kohanemine tähendab praktiliste igapäevaoskuste omandamist, nagu enesehooldus, suhtlemine ja sotsiaalsed oskused. Vaimse puudega inimestel on raskusi mõlemas valdkonnas, mis võivad olla erineva raskusastmega – kerge, mõõduka, raska või sügava. See mõjutab indiviidi võimet õppida, suhelda ja elada iseseisvalt, kuid õige abi ja koolituse korral on võimalik saavutada olulist edasiminekut ja täita tähendusrikkaid elurolle.

Vaimse puude põhjused on väga mitmekesised ja sageli täpne põhjus jääb teadmata. Seda võib põhjustada mõni üksik tegur või nende kombinatsioon. Peamised põhjused ja riskitegurid jagunevad kolme kategooriasse:

Prenataalsed (enne sündi): Geneetilised häired (nt Downi sündroom, Fragiilse X-i sündroom), ema infektsioonid raseduse ajal (nt punetised, tsütomegaloviirus), ema alkoholi või narkootikumide tarvitamine (nt FASD - Fetaalse alkoholisündroomi spekter), ema haigused (nt kilpnäärme häired), toitumuspuudulikkus või mürgistus.

Perinataalsed (sünni ajal): Enneaegne sünd, väga madal sünnikaal, sünnitrauma, mis põhjustab hapnikupuudust (asfüksia) või peaajukahjustust.

Postnataalsed (pärast sündi): Raske peaaju trauma (nt tõsine peatrauma), aju infektsioonid (nt meningiit, entsefaliit), mürgistused (nt plii), toitumuspuudulikkus, sotsiaalsest keskkonnast tingitud stimulatsiooni puudus (nt äärmuslik hooletussejätmine, väärkohtlemine). Mõnel juhul võib olla põhjustamata geneetiline eelsoodumus.

Vaimse puude diagnoosi panemine on hoolikas ja mitmeetapiline protsess, milles osalevad tavaliselt laste- või noortearst, psühholoog, logopeed ja teised spetsialistid. Diagnoos ei põhine ainult ühel testil. Protsess hõlmab järgmist:

1. Põhjalik anamnees ja perekonnaarvestus: Arst kogub andmeid raseduse, sünni, varase arengu, perekonna haigusloo ja sotsiaalse tausta kohta.

2. Intellektuaalse toimimise hindamine: Spetsiaalsed standardiseeritud intelligentsustestid (nt WISC) viib läbi psühholoog. Need määravad intelligentsuskvooti (IQ). Vaimse puude korral on IQ tavaliselt alla 70-75.

3. Kohanemisoskuste hindamine: Hinnatakse indiviidi praktilisi, sotsiaalseid ja kontseptuaalseid oskusi reaalses elus. Seda tehakse vaatluse, vestluste ja spetsiaalsete küsimustike (nt Vinelandi kohanemisoskuste skaala) abil.

4. Meditsiiniline ja neuroloogiline uuring: Füüsiline ja neuroloogiline läbivaatus, et välistada teised tervisehäired. Võib vaja minna vereteste, kromosoomianalüüsi (geneetiline testimine), aju pildiuuringuid (MRI, KT) või metabolilisi uuringuid.

5. Arenguseisundi hindamine: Väikelastel jälgitakse peamisi arenguetappe. Diagnoos pannakse alles siis, kui mõlemad kriteeriumid (madal IQ ja kohanemisraskused) on selgelt esindatud.

Vaimset puuet ei saa "ravida" ravimite või operatsiooniga. Tervikliku lähenemise eesmärk on maksimeerida inimese võimeid, arendada oskusi, pakkuda toetust ja parandada elukvaliteeti. Ravi on individuaalne ja põhineb inimese vajadustel. Peamised abistamise valdkonnad on:

Eriharidus ja õppetoetus: Individuaalne õppekava (IÕK) koolis, mis kohandab õppematerjale ja meetodeid lapse võimetele. Spetsiaalsed õpetajad ja tugiisikud.

Erinevad teraapiad: Kõneteraapia suhtlemisoskuste arendamiseks. Füüsioteraapia liikumisoskuste parandamiseks. Käitumisteraapia sobimatu käitumise vähendamiseks ja sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Okupatsiooniteraapia igapäevaste tegevuste (nt söömine, riietumine) õpetamiseks.

Sotsiaalne ja peretoetus: Perenõustamine ja koolitus, et aidata perel kohata oma lapse vajadusi. Toimetulekutoetused, tugiteenused (nagu hooldusteenused) ja grupitoad täiskasvanutele.

Ravimid: Ei ravi vaimset puuet enda, kuid võib olla vajalik kaasnevate seisundite (nt tähelepanuhäire, ärevus, depressioon, epilepsia või agressiivne käitumine) kontrollimiseks.

Elukeskne koolitus: Täiskasvanutele pakutakse koolitust ja juhendamist elamise, kodutööde tegemise, liikumisoskuste ja võimalusel ka töö tegemise alal (kaitstud töökoht).

Kui teie laps või lähedane areneb oluliselt aeglasemalt kui teised sama vanused, on oluline otsida professionaalset hinnangut võimalikult varakult. Varane sekkumine on võtmetähtsusega. Pöörduge lastearsti või perearsti poole, kui märkate järgmist:

• Laps ei naera, ei vaheta pilku ega näita huvi ümbritseva vastu 3-kuuselt.
• Laps ei istu iseseisvalt 9-kuuselt ega kõnni 18-kuuselt.
• Kõne areng on oluliselt hilinenud (nt üksikuid sõnu ei ütle 16 kuud, kahe-sõnalisi lauseid 2 aastat).
• Lapsel on erakordselt suuri raskusi uute lihtsate oskuste (nt tassist joomine) omandamisel.
• Lapsel on püsivad raskused mõistmise, õppimise või mäluga koolieas.
• Lapsel on raskused teiste lastega suhtlemise või mängimisega.
• Täiskasvanul on tõsised raskused iseseisva elamise, raha kasutamise või sotsiaalsete olukordade mõistmisega.

Ärge oodake, et probleem ise laheneb. Varane hindamine ja toetussüsteemi loomine võivad muuta oluliselt elutee.