Vaginiit (Tupepõletik)
Kirjeldus
Vaginiit ehk tupepõletik on üks levinumaid naiste suguelundkonna põletikulisi haigusi. See on ebaõige pH-tasakaalu, põletikulise protsessi või infektsiooni tagajärg, mis põhjustab tüüpilisi sümptomeid nagu sügelus, eritis ja valu. Õigeaegne ja korrektne diagnostika on oluline, et tagada tõhus ravi ja vältida võimalikke tüsistusi.
Vaginiit on tupeseina limaskesta põletik, mis võib olla põhjustatud nii infektsioonist (bakterid, pärmseened, parasiidid) kui ka mitteinfektsioonilistest teguritest nagu hormonaalsed muutused, allergiad või keemilised ärritused. Terve tupes on tasakaal (mikrofloora) kasulike bakterite (eelkõige laktobatsillide) ja teiste mikroorganismide vahel. Kui see tasakaal häirub – näiteks antibiootikumide tõttu, ebatervisliku toitumise või puuduliku hügieeni tõttu – võib tekkida põletikuline reaktsioon. Peamiseks kannatanud organiks on tupeseina limaskest, mis muutub ärritunud, punetav, turseb ja valulik.
- Ebatavaline tupeeritis (tihedus, värvus või lõhn võib erineda). Näiteks valge kohupiimataoline eritis pärmseente korral või hallikas, kala lõhna meenutav eritis bakteriaalse vaginoosi korral.
- Pidev või tugev sügelus tupes ja/või häbemepiirkonnas.
- Põletustunne tupes, eriti urineerimise ajal.
- Valu suhtlemisel (düsüuria) või seksuaalkontakti ajal (düsüpareunia).
- Tupeseina ja häbemepiirkonna punetus või turse.
- Verejälgedega eritis (harvem, näiteks atroofilise vaginiidi korral).
- Kerged alaväärtuslikud veritsused (eriti pärast suguühet).
- Tunne tupes olevast ebamugavusest või raskusest.
- Kõrvalekalded tavalises tupee happesuses (pH tõus).
Vaginiidi arengut soodustavad mitmed tegurid. Levinumad põhjused jagunevad infektsioonilisteks ja mitteinfektsioonilisteks. 1) Bakteriaalne vaginoos – kui kahjulikud bakterid (näiteks Gardnerella) ületavad kasulikud laktobatsillid. 2) Pärmseente (Candida) infektsioon – tavaline pärmkandidoos. 3) Trihhomoniaas – parasiitse infektsioon, mida edasi kantakse suguühtega. 4) Atroofiline (seniilne) vaginiit – menopausi järgne östrogeeni puudus, mis põhjustab limaskesta õhenemist ja kuivust. Riskitegurite hulka kuuluvad: sagedased antibiootikumikursused, mille käigus hävib ka kasulik mikrofloora; vahetu suguühe kaudu levivate infektsioonide olemasolu; puudulik või liigne intiimhügieen (näiteks deodorantide või duššigeelide kasutamine); diabeet; rasedus; immuunsüsteemi nõrgenemine; kitsad sünteetilistest materjalidest aluspüksid, mis loovad niiske ja sooja keskkonna.
Günekoloog teeb diagnoosi põhjalikku anamneesi ja füüsilise uuringu alusel. Tüüpilised diagnostilised meetodid on: 1) Günakoloogiline vaatamine – arst hindab tupeseina limaskesta seisundit, eritise iseloomu. 2) Tupee eritise mikroskoopia (väljatõmmise preparaat) – see võimaldab tuvastada baktereid, pärmseeni eoseid või trihhomonaade. 3) Tupee pH mõõtmine – pH väärtus üle 4,5 viitab tavaliselt bakteriaalsele vaginoosile või trihhomoniaasile. 4) Mikrobioloogiline kultuur – eritise külv, et täpselt tuvastada patogeen ja määrata selle tundlikkus antibiootikumidele. 5) Aminotest (kalalõhna test) bakteriaalse vaginoosi korral. Oluline on eristada erinevaid vaginiidi tüüpe, sest ravi sõltub otseselt põhjusest.
Ravi määratakse kindlaks tehtud diagnoosi alusel ja see on suunatud põhjuse kõrvaldamisele. 1) Bakteriaalse vaginoosi korral – antakse antibiootikume (nt metronidasooli või klindamütsiini) tabletidena või geelina tuppe. 2) Pärmseente (kandidoosi) korral – kasutatakse antimükootikume (nt flukonasool, mükostatiin) tabletidena, vaginaltabletidena või kreemidena. 3) Trihhomoniaasi korral – on vaja spetsiifilist antibiootikumravi (metronidasool), mida tavaliselt määratakse mõlemale partnerile. 4) Atroofilise (seniilse) vaginiidi korral – soovitatakse kohalikku östrogeenravi (kreemid, rõngad), mis taastab limaskesta toitlust ja paksust. Lisaks ravile on oluline hoida head intiimhügieeni, kanda looduslikest materjalidest aluspesu, vältida ärritavaid geele ja suple vahelduvate duššidega. Probiootikumid (laktobatsillid) võivad aidata taastada tervet mikrofloorat.
Pöörduge günekoloogi juurde, kui märkate endal ülalkirjeldatud sümptomeid, eriti kui need ei kao mõne päeva jooksul ise või pärast ilma arsti nõuta ostetud ravimite kasutamist. Olge eriti tähelepanelik ja konsulteerige arstiga KIIRES korras, kui: sümptomid on väga tugevad (tugev valu, sügelus); teil on kõrge palavik; teil on tugev alaväärtuslik veritsus; teil on kahtlus, et olete nakatunud suguühtega leviva infektsiooniga (vajalik on ka partneri uuring); sümptomid naasevad pidevalt (korduv vaginiit); oote rasedaks või olete rase – raseduse ajal võib ravita infektsioon põhjustada tüsistusi. Ennetähtaegne ja õige diagnostika on võti tõhusa ravi ja tervise tagamiseks.