Tinnitus

Tinnitus ei ole haigus, vaid sümptom, mis tuleneb kuulmismeele, närvisüsteemi või ajupooluste tööhäirest. Inimene kuuleb helisid (näiteks kõminat, südistamist, suminat või vilinat), mida teised ei kuule. Need helid võivad olla pidevad või hüppeliselt ilmuvad ning kuulduda ühes või mõlemas kõrvas või isegi peas. Põhiline mehhanism on seotud kuulmiskäigu kahjustusega, mis põhjustab närvisüsteemi ülireageerimist ja ebanormaalset signaalitöötlust ajus.

Tinnitusel on palju võimalikke põhjuseid. Kõige levinum on seotud kuulmiskahjustusega, mis võib olla põhjustatud müra kokkupuutest, vanusest või kuulmist kahjustavatest ravimitest. Teised põhjused hõlmavad: kõrvakanali ummistust vahaga, kesk- või sisekõrva põletikke (nt otiit), Ménière'i tõbe, temporomandibulaarse liigese (lõualuu) häireid, pea- ja kaelatraumat ning vereringehäireid. Stress, kõrge vererõhk ja mõned neuroloogilised haigused (nt multiple skleroos) võivad samuti sümptomeid esile kutsuda või süvendada.

Diagnoos põhineb peamiselt patsiendi anamneesil ja kuulmise uuringutel. Esmalt vestleb arst sümptomite olemuse, kestvuse ja võimalike põhjustega. Tehakse otoskoopia (väline kõrva uurimine) vaha või põletiku väljaarvamiseks. Oluline on täielik audiomeetriline uuring (kuulmise test), mis aitab hinnata kuulmislangust ja sagedusprofiili. Vajadusel võidakse kasutada täiendavaid meetodeid nagu timpanomeetria (keskkõrva funktsiooni test), magnetresonantstomograafia (MRI) või arvutitomograafia (CT) ajustruktuuride või veresoonte hindamiseks.

Tänapäeval pole olemas ravimit, mis tinnitus täielikult kaoks, kuid on palju meetodeid sümptomite leevendamiseks ja kohanemise parendamiseks. Ravivõtteid valitakse individuaalselt. Kuulmislanguse korral võib kuuldeaparaat oluliselt vähendada kohinat. Tinnitus-retraining therapy (TRT) kombineerib nõustamist ja heliteraapiat harjutamaks ajul heli ignoreerima. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) aitab muuda negatiivseid mõtte- ja käitumismustreid. Mürasummutid (sound maskers) või valge müra aitavad kohinat katva helitausta luua. Oluline on vähendada stressi, vältida müra, piirata soola, kofeiini ja nikotiini tarvet ning hoida regulaarset une- ja treeningurutiini.

• Kui tinnitus tekib äkiliselt ilma ilmse põhjuseta.
• Kui see on seotud kuulmislanguse või pearinglusega.
• Kui kohinat kaasneb pidev peavalu, nägemishäired või pearinglus.
• Kui sümptomid häirivad igapäevast elu, unetust või põhjustavad tugevat stressi.
• Kui heli kuuldub ainult ühes kõrvas või on rütmiline (sarnaneb pulssimisega), mis võib viidata veresoonte probleemidele.
• Pärast pea- või kõrvatraumat.