Lisa kliinik

Südamepuudulikkus

Kirjeldus

Südamepuudulikkus on krooniline, progresseeruv seisund, mille korral süda kaotab võimekuse tõhusalt verd pumpata ja varustada keha elutähtsa hapniku ning toitainetega. See ei tähenda, et süda peatub, vaid et see töötab nõrgemini kui tervetel. Õigeaegne tuvastamine ja pidev ravi on võtmetähtsusega elukvaliteedi säilitamiseks ja tüsistuste vältimiseks.

Südamepuudulikkus on südame funktsionaalne häire, mis tekib siis, kui südamelihas nõrgeneb või muutub jäigemaks ning ei suuda piisavalt verd välja pumbata. See toob kaasa vere ümberpumbamise (südame väljutusfraktsiooni) languse. Kuna süda ei suuda keha vajadustele vastata, hakkab veri tagasi kogunema, põhjustades rõhutõusu veresoontes ja vedeliku lekket kudedesse – peamiselt kopsudesse, kõhtu, maksa ja jäsemetesse. Seisund võib mõjutada nii südame vasakut või paremat poolt või mõlemat korraga (globaalne südamepuudulikkus).

Peamised ja varased sümptomid
  • Pidev väsimus ja nõrkus (asteenia), mis halveneb füüsilise koormusega.
  • Hingeldus (düspnoe) – esialgu füüsilise pingutuse ajal, hiljem ka puhkeolekus või öösel magades (ööline paroksüstiline düspnoea).
  • Köha, mis võib olla kuiv või koos vahelise köhaga, eriti lamamisel.
  • Käte, säärtede, hõbedate või näo turse (ödeem), mis süveneb õhtul.
Edasijõudnud ja hädased sümptomid
  • Kiire või ebaregulaarne südamerütm (palpitatsioonid või arrhütmia).
  • Raskused hingamisel lamavas asendis, mis sunnib magama mitmel padjal (orthopnoea).
  • Kõhu suurenemine vedeliku kogunemise tõttu (atsiit) ja äkiline kaalutõus.
  • Rindkere raskustunne, rõhumine või valu (sarnaneb angiiniga).
  • Pea pööritus, teadvusehäired või äkksurma riski suurenemine.

Südamepuudulikkus on tavaliselt teiste südame-veresoonkonna haiguste tulemus. Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:

  • Kroonilised südamehaigused: Südame isheemiline haigus (krooniline südame verevarustuse puudulikkus), eelnev südameinfarkt (südame atakk), mis kahjustab südame lihast.
  • Kõrge vererõhk (arteriaalne hüpertensioon): Pidev kõrge rõhk koormab südame lihast, muutes selle jäigaks ja nõrgaks.
  • Südameklapide haigused: Klappide ahtumus (stenoos) või sulgumatus (insufintsents), mis segab normaalset verevoolu.
  • Müokardiit: Südame lihase põletik (nt viirusinfektsioonide tagajärjel).
  • Südame lihase haigused (kardiomüopaatia): Geneetilised või teadmata päritoluga muutused südame lihases.
  • Endokriinsüsteemi häired: Eriti kontrollimatu diabeet ja kõrgenenud kilpnäärme funktsioon (hüpertüreoos).
  • Elustiiliga seotud tegurid: Alkoholi ja tubaka liigtarvitamine, rasvumine, füüsilise tegevuse puudumine.
  • Muu: Keerulised südame rütmihäired, neerupuudulikkus, teatud ravimite kõrvaltoimed.

Diagnoos põhineb põhjalikul anamneesil, füüsisel uuringul ja spetsiaalsetel testidel:

1. Kliiniline uuring ja anamnees: Arst hindab sümptomeid, riskitegureid ja kuuleb südant ning kopsusid (võib kuulda kopse ja südamehäireid).

2. Elektriline südamegraafia (EKG): Näitab südame rütmihäireid, eelneva infarkti märke või südame lihase paksenemist.

3. Ehhokardiograafia (südame ultraheli): Kuldstandard. Visualiseerib südame struktuuri, klappe ja määrab kriitilise näitaja – südame väljutusfraktsiooni (EF), mis näitab verd pumbatava protsendi.

4. Veretestid: Eriti B-tüüpi natriureetilise peptiidi (BNP) või NT-proBNP tase, mis tõuseb südamepuudulikkuse korral. Samuti veregassid, neerufunktsiooni näitajad.

5. Rindkere röntgen: Näitab südame suurust ja vedeliku kogunemist kopsudesse.

6. Täiendavad uuringud: Südame kateteriseerimine, magnetresonantstomograafia (MRI), stress-test või koronarograafia võivad olla vajalikud põhjuse selgitamiseks.

Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, elukvaliteedi parandamisele, haiguse progresseerumise aeglustamisele ja suremuse vähendamisele. See hõlmab kompleksset lähenemist:

  • Farmakoloogiline ravi (ravimid):
  • ACE inhibiitorid / ARB / ARNI: Laiendavad veresooni, alandavad vererõhku ja vähendavad südame koormust.
  • Beetablokaatorid: Aeglustavad südame löökesagedust ja tugevdavad südame tööd.
  • Mineralokortikoidi retseptori antagonistid (MRA): Aitavad kehast liigse soola ja vee eritumisel, kaitsevad südame lihast.
  • SGLT2 inhibiitorid: Uuemad ravimid, mis parandavad südameprognoosi.
  • Diureetikud (kusetegevust suurendavad ravimid): Vähendavad turse ja hingeldust, eemaldades kehast liigset vedelikku.
  • Elustiili muutused: Soola (naatriumi) piiramine dieedis, vedeliku tarbimise kontroll, regulaarne, arstiga kooskõlastatud kehaline aktiivsus, kaalukontroll, alkoholi ja tubakast loobumine.
  • Seadmete ravi: Kardiostimulaatorite (CRT) või defibrillaatorite (ICD) paigaldamine raskematel juhtudel rütmihäiriste korral.
  • Kirurgiline ravi: Südameklappide operatsioon, koronaarbypass, südame abiseadmed või südame transplantatsioon lõppstaadiumis.

Oluline on konsulteerida arstiga kohe, kui tekivad uued või halvenevad sümptomid. Kutsu kohe häirekeskuse numbrile 112 (Eestis), kui ilmnevad järgmised ägedad, eluohtlikud seisundid:

  • Äkiline, tugev hingeldus või raskused hingamisega, eriti kui see tekib puhkeolekus.
  • Tugev rinnusvalu, survetunne rinnus või valu, mis levib käsivartesse, kuklasse või lõuga (südameinfarkti kahtlus).
  • Äkiline teadvuse kaotus, aju udusus või äärmine nõrkus.
  • Sinakas (tsüanoos) huulte või näonaha värvus.
  • Äkiline, tugev köha koos roosa vahuga.
  • Vedelikupeetusega seotud äkiline kaalutõus (üle 2 kg 2-3 päeva jooksul) või turse kiire süvenemine.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.