Rindavähk (Ductaalne kartsinoom)

Rindavähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib rinnanäärmekanalike (ductus lactiferi) või näärmekoe rakutüüpidest. See on kõige sagedasem rinnavähivorm, moodustades umbes 80% kõikidest juhtumitest. Haigus algab üldjuhul ühes piimanäärmes, kus rakud hakkavad kontrollimatult paljunema, moodustades esmalt eelkäsnaja (carcinoma in situ) ja seejärel invasiivse kasvaja, mis võib levida ümbruskude ja lõpuks ka teistesse kehaosadesse (metastaasid).

Rindavähi täpne põhjus pole teada, kuid seda seostatakse geneetiliste muutustega rakkudes. Peamised riskitegurid hõlmavad: eaka (50 aastat või vanem), tugev perekondlik anamnees (eriti BRCA1 ja BRCA2 geenide mutatsioonid), varane menstruatsiooni algus ja hiline menopaus, esimese raseduse puudumine või hiline esimese sünnitus, hormonaalsed faktorid (nt pikaajaline hormoonasendusravi menopausis), ülekaalulisus ja alkoholi tarbimine, varem läbivat kiiritusravi rindkere piirkonnas. Ligikaudu 5-10% juhtumitest on seotud selgete pärilike geneetiliste mutatsioonidega.

Rindavähi kahtlus tekib sageli mammograafilisel skriininguuringul või sümptomite alusel. Täpsem diagnoos pannakse mitmete uuringute kombinatsiooniga: mammograafia (eriti digitaalmammograafia), rinnade ultraheliuuring, mis hindab tõke struktuuri, ja magnetresonantstomograafia (MRI) kõrge riskiga patsientidel. Lõpliku kinnitus annab aga biopsia – väikese koeproovi (tavaliselt nõelaabiopsia) võtmine ja patomorfoloogiline analüüs, mis määrab kasvaja tüübi, agressiivsuse (gradient) ja hormooniretseptorite olemasolu (östrogeen, progesteroon) ning HER2 staatuse. See info on kriitiline raviplaani koostamiseks.

Raviplaan kohandatakse iga patsiendi vajaduste ja kasvaja omaduste (staadium, alamtüüp, retseptorid) järgi. Tavaliselt kombineeritakse mitmeid meetodeid: Kirurgiline ravi (lumpektomia – kasvaja eemaldamine koos ümbruskudega või mastektomia – kogu rinnanäärmekoe eemaldamine). Kiiritusravi kasutatakse peamiselt pärast lumektomiat vähendama taastumise riski. Süsitkuraviga (kemoteraapia) rünnatakse kiiresti jagavaid vähirakke kehas laiemalt. Sihtravimitega (näiteks HER2-positiivsete kasvajate puhul trastusumab) või hormoonravi (östrogeeni toimet blokeerivad retseptor-blokaatorid nagu tamoksifeen või aromataas inhibiitorid) pärsivad kasvaja kasvu spetsiifiliste rakkude mehhanismide kaudu. Toetusravi, sealhulgas psühholoogiline nõustamine, valu- ja sümptomijuhtimine, on oluline osa terviklikust ravis.

Olge eriti tähelepanelik ja konsulteerige kohe perearsti või naistearstiga, kui märkate ühtki järgnevatest muutustest: Rinnas katsetava uue, kindla ja tavaliselt valutu tõke, mis ei kao pärast menstruatsiooni. Rinnanaha või nisa nähtavad muutused – sissevajumine, punetus, sügelus või haavand. Nisa eritis, eriti verine või selgelt piimataoline. Kaenla all olev paistetus või tõke. Äkksündinud, püsiv valu ühes kindlas rinnapiirkonnas. Ärge oodake – need võivad olla varased hoiatussümptomid. Samuti on oluline osaleda soovitatud mammograafilistes skriininguuringutes, isegi kui sümptomeid pole. Kui teil on tugev perekondlik anamnees rinnavähi suhtes, arutage riski ja võimalikku varajast jälgimist geneetikaspetsialistiga.