Lisa kliinik

Postherpeetiline neuralgia

Kirjeldus

Postherpeetiline neuralgia on valu, mis jääb alles pärast tuleviku (herpes zoster) haigestumist. See on selle viirushaiguse kõige levinum ja piinavam tüsistus, mis võib oluliselt kahandada patsiendi elukvaliteeti ning kesta kuudeks või isegi aastateks. Mõistmine, kuidas seda identifitseerida ja ravida, on oluline valu kontrollimiseks ja normaalse elu taastamiseks.

Postherpeetiline neuralgia on neuropaatiline valu, mis tekib nahaaluste närvide kahjustuse tõttu varitsella-zoster viiruse poolt. Kui lapsena põetud tuulerõuged (põhjustab sama viirus) ei kao organismist täielikult, võib see aktiveeruda täiskasvanueas, põhjustades tuleviku ehk 'vöötohatisut'. Kui haigus möödub, on närvide kahjustus mõnikord pöördumatu, jätkates valusignaale edasi saatmist ajju, kuigi nahalised lööbed on ammu paranenud. Valu on piinarikas ja püsiv, ning see mõjutab kõige sagedamini rinda või kõhtu, kuid võib tekkida ka näo piirkonnas.

Peamised valu iseloomud
  • Põletav, läbistav või lööv valu endises tuleviku piirkonnas.
  • Krooniline, pidev nüri valu.
  • Äkilised, teravad valulöögid.
  • Ebatavaline tundlikkus: valu kerge puudutuse või riidehõõrumise korral (allodüünia).
  • Sügelus ja kihelus.
Muud tundmushäired
  • Tundetuse või tuimuse tunne kahjustatud nahapiirkonnas.
  • Külma või sooja erakordne tundlikkus.
  • Harva võib esineda lihasnõrkus või halvatus, kui kahjustus on ulatuslik.
Mõju igapäevaelule
  • Unetuse ja väsimuse teke pideva valu tõttu.
  • Söögi- ja meeleoluhäired (ärevus, depressioon).
  • Sotsiaalse eraldatuse tunne ja tegevuste piiramine.

Otsepõhjus on varitsella-zoster viiruse taastekke ning selle tekitatud põletikuline reaktsioon ja kahjustus närvikiududele. Mitte igaühel, kes põeb tulevikut, ei teki postherpeetilist neuralgiat. Risk on suurem järgmistel juhtudel:

  • Vanus: Suurim riskigrupp on üle 50-aastased. Vanemaealistel on närvidel väiksem taastumisvõime.
  • Esialgse tuleviku raskusaste: Mida tugevamad olid lööbed ja valu haiguse alguses, seda suurem on tüsistuse oht.
  • Haavandite asukoht: Valu näo piirkonnal, ereti silmade lähedal (oftalmiline herpes zoster), suurendab riski.
  • Nõrgenenud immuunsüsteem: Haigused (nt HIV, vähk) või ravimid, mis nõrgestavad immuunsüsteemi (nt keemoteraapia, steroidid).
  • Kroonilised haigused: Näiteks diabeet võib soodustada närvikahjustusi.

Postherpeetilise neuralgia diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja kliinilisel läbivaatusel. Arst küsib üksikasjalikult teie valu iseloomu, kestust ja tuleviku või tuulerõugete ajalugu. Eri tüüpi valu testitakse kerge puudutuse, soojuse või külmaga. Tavaliselt ei ole vaja keerulisi teste, kuid need võidakse kasutada teiste võimalike põhjuste välistamiseks:

  • Magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (KT) võivad olla vajalikud, kui kahtlustatakse seljaaju või aju struktuurseid kahjustusi.
  • Elektroneurograafia (ENG) võib hinnata närvikiudude juhtivuskiirust ja kahjustuse ulatust.
  • Veretööd tehakse teiste süsteemsetegurite (nt diabeet, B12-vitamiini puudus) välistamiseks, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.

Ravi eesmärk on valutunnet vähendada, parandada funktsiooni ja elukvaliteeti. Sageli kasutatakse kombineeritud lähenemist.

Ravimid:

  • Topikaalsed kreemid/plastrid: Kapsaitsiini kreem või lidokaiini kleeber (plaster) kohalikult valu piirkonnale on esmavalik, kuna neil on vähe süsteemseid kõrvaltoimeid.
  • Antidepressandid: Mõned tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin) või SNRI-d (duloksetiin) muudavad aju valusignaale taju.
  • Antikonvulsandid: Gabapentiin või pregabaliin on neuroloogilised ravimid, mis stabiliseerivad ärritunud närve.
  • Opioidid: Kasutatakse vaid lühiajaliselt raskematel juhtudel, kuna risk sõltuvuse tekkeks on suur.

Mitteravimiline ravi:

  • Füüsikaterapia: Lihaste tugevdamiseks ja liikuvuse säilitamiseks.
  • Närviplokkid: Kohalikud anesteesikud või steroidide süstimised närvisõlme või selle lähedusse.
  • Neuromodulatsioon: Transkutaanne närvi stimulatsioon (TENS) või spinaalne stimulaator saatab väikseid elektrilisi impulsse, et segada valusignaale.
  • Psühholoogiline toetus: Kognitiiv-käitumuslik teraapia aitab toime tulla kroonilise valuga.

Kui teil on olnud tulevik ja valu piirkonnas jätkub pärast nahaliste lööbete paranemist (umbes 3 kuud), on see selge märk postherpeetilise neuralgia arengust. Konsulteerige koheselt arstiga, kui:

  • Valu on nii tugev, et takistab magamist või igapäevaseid toiminguid.
  • Teil tekib uusi lööbeid või põletikulisi muutusi endises haiguspiirkonnas (võib viidata viiruse taasaktiveerumisele).
  • Valu levib uutesse kehapiirkondadesse.
  • Teil on nägemishäireid, kõverikujulist kaela või raskusi kõndimisega – need võivad olla märgid sügavamast neuroloogilisest kahjustusest.
  • Ennetavalt: Kõigile üle 50-aastastele (ja noorematele riskigruppidele) on soovitatav vaktsineerimine herpes zosteri vastu, mis oluliselt vähendab nii tuleviku kui ka postherpeetilise neuralgia riski.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.