Periooraalne dermatiit

Periooraalne dermatiit on krooniline või korduv nahapõletik, mis kahjustab peamiselt näo piirkonda – suu ümbrust (periooraalne), ninasülgede ümbrust (periinaalne) või silmade ümbrust (periokulaarne). Eritüübiline joon on selge piir punase nahaga huulte või silmade vahetus lähiümbruses. Põletikuline reaktsioon hõlmab naha eriti tundlikke pärakarvasid ja nende ümbrust, mis põhjustab iseloomulikke visuaalseid muutusi. Kuigi see ei ole eluohtlik ega nakkav, võib see oluliselt mõjutada inimese enesetunnet ja igapäevaelu kvaliteeti.

Periooraalse dermatiidi täpne põhjus pole täielikult teada, kuid seda seostatakse mitme teguri kombinatsiooniga. Peamised kahtlusalused on tugevad steroidkreemide (eriti kortikosteroidide) pikaajaline või äkiline katkestamine näonahal. Olulist rolli võivad mängida ka nahabarjääri funktsiooni häired, mis on tingitud liigsest nahahooldusest (sageli kasutavad paksu krème, rasvaid või füüsilisi kaitsekreme), bakteriaalsed või seenekasvud (näiteks *Demodex* lestad) ning hormonaalsed kõikumised. Riskitegurite hulka kuuluvad noor naissugu, sagedane kosmeetika kasutamine, atopilise dermatiidi anamnees ning emotsionaalne stress.

Periooraalse dermatiidi diagnoos põhineb peamiselt visuaalsel nahaarstil (dermatoloogil) läbiviidaval kliinilisel uuringul. Arst hindab lööbe iseloomulikku asukohta (suuümbrus, selge tervenaaha tsoon huulte vahetus läheduses) ja välimust. Tavaliselt ei ole vaja spetsiaalseid laboratoorseid teste. Harvemini, kui diagnoos on ebamäärane või kahtlustatakse teist haigust (näiteks rosaceat, aknet), võib arst soovitada nahabiopsiat või kõrvatriibi mikroskoopiat, et välistada bakteriaalset või seenepõhjust ning kinnitada diagnoosi.

Ravi on ettevaatlik ja pikaajaline, kuna kiired meetodid võivad olukorda halvendada. Kõige olulisem esimene samm on täielikult lõpetada kõigi steroidseid kreemide kasutamine nahal, mis võib alguses põhjustada "võõrutuslöövet" (sümptomite ajutist halvenemist). Peamiseks ravimeetodiks on pikkade kursustena (mitu kuud) määratud kohalikud või suukaudsed antibiootikumid, näiteks tetratsükliin või erütromütseiin, mis toimivad põletikuvastaselt, mitte antibakteriaalselt. Samuti soovitatakse minimeerida nahahooldust: kasutada õrnu, saboniivaba puhastusvahendeid, vett-põhiseid niisutajaid ning vältida rasvaseid kreeme, füüsilisi kaitsekreme ja dekoratiivkosmeetikat. Päikesevastaste vahendite kasutamine on oluline, kuid valida tuleks mineraalset, mittekloonivat vormi.

Pöörduge kindlasti perearsti või dermatoloogi poole, kui märkate näol, eriti suu või silmade ümber, püsivat punetust koos väikeste ürtide või tõusikutega, mis ise mõne nädalaga ei kao. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui olete hiljuti kasutanud steroidkreeme ja sümptomid halvenevad pärast nende kasutamise lõpetamist. Ärge ise proovige ravida tugevaid steroidpreparaate või aknevastaseid tooteid, kuna need võivad olukorda oluliselt raskendada. Kui lisandub tugev valu, märkimisväärne paisumine või märgid sekundaarsest infektsioonist (nt kollane mäda, soojus), tuleb arsti poole pöörduda koheselt.