Ninavere

Ninavere on haavumine või kahjustus ninasiseses limaskestas, mis põhjustab veritsust. Enamik verejookse (umbes 90%) tuleneb ninasise eesmise osa veresoonte võrgustikust (nn Kisselbachi punkt), mis on väga õrn ja kergesti kahjustatav. Oluliselt harvemini (umbes 10%) pärineb veri ninakõõruse tagumistest ja sügavamatest arteritest; sellised verejooksud on tugevamad, raskemini kontrollitavad ja vajavad sageli spetsialisti sekkumist. Veritsus võib olla ühe- või mõlemapoolne.

Ninavere võib olla nii kohaliku kui süsteemse probleemi ilming.

Kohalikud põhjused:

• Ninakesta kuivus (kuum õhk, kliimaseadmed).
• Ninale saadud vigastus (löök, sörkimine).
• Põletikulised haigused (nina- ja kõrvapõletik, allergiline riniit).
• Anatoomilised ebanormaalsused (nina kõver vahesein).
• Kasvajad ninas või kõrvalõõntes (head- või pahaloomulised).

Süsteemsed põhjused ja riskitegurid:

• Kõrgenenud vererõhk (arteriaalne hüpertensioon).
• Vere hüübimishäired (nt hemofiilia, veritsushäired ravimite tõttu).
• Ravimid, mis hõrendavad verd (aspiriin, varfariin, NSAID-id).
• Ateroskleroos (veresoonte kõvenemine).
• Mõned süsteemsed haigused (maksatsirroos, neerupuudulikkus).
• Alkoholi tarvitamine (ajutiselt laiendab veresooni).

Arst teeb diagnoosi peamiselt anamneesi (haigusloo) ja füüsilise läbivaatuse alusel.

1. Konsultatsioon ja anamnees: Arst küsib verejooksu alguse, kestuse, sageduse, võimalike põhjuste ja varem diagnoositud haiguste kohta.

2. Eesmine rinoskoopia: Arst uurib ninasiseid eritööriistaga (rinoskoop), et leida verejooksu lähte koht, eelistatult eesmises osas.

3. Tagumine rinoskoopia: Kui veritsuse lähte ei leita eesmises ninasises, võib olla vaja uurida ninakõõruse tagumist osa (endoskoopilise vaatlusega).

4. Täiendavad uuringud: Pikaajaliste või korduvate verejookside korral võib arst soovitada vereteste (vere üldanalüüs, hüübimisnäitajad), röntgenuuringut või ninakõrvalõõnte arvutitomograafiat (CT), et välistada anatoomilisi anomaaliaid või kasvajaid.

Ravi sõltub verejooksu raskusastmest ja põhjusest.

Esmaabi kodus:

• Võta istuv asend, pea veidi ettepoole kummargil. Ära heida pikali ega viska pead tagasi, sest see suunab vere kurgu.
• Suru ninatiibu vastu vaheseina 10-15 minutit, hingates suu kaudu.
• Pane ninale ja kuklasse jahedat (nt jääkott rätikuga).

Arstiabis toimuv ravi:

• Keemiline või soojuslik koagulatsioon: Verejooksukohta kauteriseeritakse (põletatakse) hõbeda nitraadiga või elektrokoagulaatoriga.

• Eesmine tamponaaž: Veresoonte kokkusurumiseks ja verejooksu peatamiseks pannakse ninasisse spetsiaalne kile, käsitsi valmistatud side või spetsiaalne hüdrogeeltampoon.

• Tagumine tamponaaž: Tagumiste ninakõõruse verejookside korral pannakse eriline tampon, mis vajab sageli statsionaarset ravi.

• Kirurgiline sekkumine: Korduvate tõsiste verejookside korral võib olla vajalik veresoonte side (ligatuur) või embliseerimine (veresoone sulgemine).

• Põhjuse ravi: Kui verejooks on teise haiguse sümptom, on vaja seda põhihaigust ravida (nt vererõhu alandamine, verehüübimise parandamine).

Pöörduge arsti poole JUHUL, KUI:

• Esmaabi meetmed (10-15 minutiline survetamponaaž) ei peata verejooksu.
• Verejooks algas pärast tõsist peatraumat (kahtlus kolju murdumise kohta).
• Verejooks on väga tugev ja kaasneb suur verekaotus (nõrkus, ärevus, pearinglus).
• Ninaveritsused korduvad sageli ilma ilmse põhjuseta.
• Teil on teadaolev vere hüübimishäire või te võtate verd hõrendavaid ravimeid.
• Veritsus algab mõlemast ninast või on kaasnenud vere väljavooluga kõrvast.

KIIRELOOMULINE olukord (kutsuge kiirabi 112): Kui tugev verejooks kaasneb rasked pealanähtudega (minestus, segasus, hingamisraskused) või kui veritsus ei peatu pärast 20-30 minutit jätkuvat survet.