Nabaväärak

Nabaväärak (ladina keeles hernia umbilicalis) on seisund, mille puhul kõhuõõne sisemus (näiteks soolte osa või rasvkude) tungib läbi kõhu lihaste nõrgestunud koha naba rõnga piirkonnas. Imikutel on see tingitud looduslikust anatoomilisest nõrkusest – naba soon, mis looteajal ühendas emaga, ei ole pärast sündi veel täielikult kinni kasvanud. See on väga sage olukord, mis esineb umbes iga viienda imiku puhul, eriti enneaegsetel lastel või madala sünnikaaluga. Enamikul juhtudel ei põhjusta see valu ega tüsistusi ja on pigem kosmeetiline mure.

Nabavääraku peamine põhjus on füüsiline nõrkus kõhu seinas naba rõnga kohal, mis on normaalne arengujärk paljudel imikutel. Rõngas ei ole sünni hetkel veel täielikult suletud. Risk suureneb järgmistel teguritel: Enneaegne sünd (prematuurne beebi), madal sünnikaal, perekonnas esinev kalduvus nabaväärakutele, teatud kaasasündinud haigused (nt Downi sündroom, hüpotüreoos), samuti tingimused, mis põhjustavad pidevat kõhupiirkonna survet (näiteks krooniline köha või kõhukinnisus).

Nabavääraku diagnoosimine on tavaliselt lihtne. Lastearst või perearst teeb põhjaliku füüsilise uuringu, hindab paiste suurust, välimust ja seda, kuidas see reageerib kergele survele. Enamasti ei ole vaja täiendavaid teste. Kui on kahtlus tüsistuste (nt vangistuse) suhtes või kui paiste on ebatavaliselt suur, võib arst tellida kõhuõõne ultraheliuuringu. See võimaldab hinnata hernia ava suurust ja seda, milline kude on sellesse sattunud, välistades samal ajal muud võimalikud probleemid.

Enamik nabaväärakuid (umbes 90%) sulguvad ja kaovad iseenesest, tavaliselt 1-2 aasta jooksul, harvem kuni 4-5. eluaastani. Ravistrateegia sõltub vanusest, hernia suurusest ja sümptomitest.

• Jälgimine: Väikeste ja valutute herniate puhul on standardne lähenemine vaatleja ooteperiood. Arst soovitab regulaarseid kontrollkäike.
• Toetavad meetmed: Varem kasutati tihti spetsiaalseid sideid või münte, kuid tänapäeval seda enam ei soovitata, kuna see ei kiirenda paranemist ja võib põhjustada nahakahjustusi.
• Kirurgiline ravi (hernioplastika): Operatsiooni kaalutakse, kui hernia on väga suur (üle 2 cm), ei vähene lapse vananedes, põhjustab valu või kui tekib vangistus. Operatsioon toimub tavaliselt üldnarkoosis, tehakse väike lõige naba all või selle sees ning naba rõngas suletakse õmblustega. See on vähetraumaline protseduur, mille järel taastumine on kiire.

Perevanem peaks konsulteerima lastearstiga, kui märkab nabavääraku esilekerkimist. Kohese meditsiinilise abi (pöörduda EMOsse) on vaja järgmiste hälbivate sümptomite korral, mis võivad viidata hernia eluohtlikule vangistumisele:

• Paiste muutub äkkselt valulikuks, tundlikuks või väga kõvaks.
• Naba ümbruse nahk muutub eredalt punaseks, sinakaks või on palav.
• Lapsel on tugev kõhuvalu, ta oksendab (eriti rohelist või kollast vedelikku) või ei lase end lohutada.
• Paistet ei saa kergelt tagasi suruda kõhuõõnde või see ei kao, kui laps lamas ja on rahulik.
• Lapsel on palavik või ta näib üldiselt haigena.