Molluscum contagiosum
Kirjeldus
Molluscum contagiosum (ka eestike tuntud ka nakkuskeltsed) on levinud viiruslik nahahaigus, mis põhjustab nahale iseloomulikke, väikeseid, ümarat ja keskel nõgusa sälkega sõlmi. See on kerge nakatumise tõttu eriti sage väikelaste ja noorukite hulgas ning on harmooniline, kuigi võib olla väga püsiv ja visuaalselt häiriv.
Molluscum contagiosum on nahainfektsioon, mida põhjustab poxviiruste perekonda kuuluv molluscum contagiosum viirus (MCV). Viirus nakatab naha ülemist kihti (epidermist), põhjustades rakkude ülekasvu ja iseloomulike sõlmede teket. Need sõlmed on täis viiruslikku materjali. Haigus on kergesti nakkav, levides otsese kokkupuute, nahast-nahka või kaudselt näiteks ühise pesu- või mänguasja kaudu. Sõlmed võivad paikneda keha mis tahes osal, kuid enim esinevad nad kätel, käevartel, kõhul või jalgadel, samuti suguelundite piirkonnas täiskasvanutel. Immuunsüsteem võtab tavaliselt haigusega lõpuks iseseisvalt toime, kuid see võib võtta mitu kuud kuni paar aastat.
- Väikesed, tugevad, naba- või nõgusasüdamikuga sõlmed nahal.
- Sõlmede suurus on tavaliselt 2–5 mm läbimõõdus, kuid võivad olla suuremad.
- Tavaliselt valuta ega sügele.
- Sõlmed on heledad või roosakad ja neil on läikiv pind.
- Sõlmed võivad esineda üksikult või rühmadena (kuni mitu kümnendit).
- Põletik ja sügelus sõlmede ümbruses, eriti kui neid kratsitakse.
- Punetus ja paistetus ümbruses (kas nakkuse või põletiku märk).
- Sõlmede levimine teistele kehaosadele enesenakkuse tõttu (autoinokulatsioon).
- Püsivad sõlmed võivad jätta kergeid armistusi või plekke pärast taandumist.
Põhipõhjus on molluscum contagiosum viiruse (MCV) nakkus. Nakatumine toimub peamiselt:
1. Otsene kokkupuude: Nahast-nahka kontakt nakatunud inimesega (näiteks mängides, spordiga tegelemisel).
2. Kaudne kokkupuude: Nakatumine nakatunud objektide kaudu, nagu mänguasjad, käterätikud, pesu, käsipallid või duššipõrandad basseinis või saunas.
3. Autonakkus: Viiruse levimine ühelt kehaosalt teisele kratsimise või raseerimise kaudu.
Suurenenud riskiga grupid:
- Lapsed 1–10-aastased (kõige levinum).
- Sportlased, kes kasutavad ühiseid riideid või seadmeid (näiteks maadlejad).
- Atopilise dermatiidiga inimesed, kelle nahabarjäär on nõrgem.
- Immunnälbajaga inimesed (nt HIV-positiivsed, kemoteraapia saajad), kellel võib tekkida eriti ulatuslik ja püsiv haigus.
- Täiskasvanud suguteede kaudu nakatumise tõttu.
Arst (tavaliselt perearst, dermatoloog võia lastearst) teeb diagnoosi enamasti füüsilise uuringu alusel, sest sõlmed on väga iseloomuliku välimusega. Kui diagnoos on kahtlane või haigus on eriti ulatuslik, võidakse teha:
- Dermatoskoopia: Sõlme suurendatud vaatlus spetsiaalse luubiga, mis näitab selgelt keskel asuvat nõgusust.
- Biopsia või sõlme sisu eemaldamine: Harvem, kuid mikroskoobiga uurimine kinnitab diagnoosi. Sõlme sisu (valge pastataoline mass) saab mikroskoopi all vaadates tuvastada iseloomulikke molluscum kehasid (Henderson-Patersoni kehad).
Kuna haigus võib iseenesest mööduda, ei ole ravi alati vajalik. Otsust tehakse sõlmete arvu, asukoha, patsiendi vanuse ja soovide alusel. Ravieesmärk on kiirendada taandumist, vähendada nakatumist ja enesenakkust ning vältida psühhosotsiaalset ebamugavust.
Ravivõimalused:
1. Jälgimine ja ooteaeg: Paljudel juhtudel soovitatakse oodata, kuni immuunsüsteem infektsiooni ületab (6–18 kuud).
2. Küünistamine või küürimine (Curettage): Arst eemaldab sõlme terava instrumendiga. Võib olla kohene, kuid valulik protseduur.
3. Külmutusravi (Krüoterapia): Sõlme külmutamine vedela lämmastikuga. Võib vajata korduvaid seanse.
4. Kohalikud kreemid ja rohud: Näiteks podofüllotoksiin, salitsüülhape, kantaridiin või imikvimood. Mõned neist on retseptiravimid.
5. Immunkorrigeeriv ravi: Raske juhtumi puhul immunnälbajatel võidakse kaaluda immuunsüsteemi tugevdavaid ravimeid.
Oluline on vältida sõlmede kratsimist, et infektsioon ei leviks. Samuti tuleks kasutada eraldiseisvaid käterätikuid ja võimaluse korral katta sõlmed haavakiledega ujumise ajal, et teisi ei nakataks.
Kontakteeru perearstiga või dermatoloogiga järgmistel juhtudel:
- Kui oled kindel või kahtled, et nahasõlmed võivad olla molluscum contagiosum.
- Kui sõlmed paiknevad näol, silmalähedal või suguelunditel.
- Kui sõlmede arv kiirelt suureneb või need püsivad üle 1-2 aasta.
- Kui sõlmede ümber tekib tugev punetus, valu, kuumenemine või mädanemine (sekundaarse bakteriainfektsiooni märk).
- Kui patsient on immuunsüsteemi nõrgenenud või on atopiline dermatiit.
- Kui haigus põhjustab olulist psühholoogilist stressi või sotsiaalset tagasitõmbumist, eriti lastel.
Hädaolukorrad (erakorraline arstiabi) on haruldased, kuid bakteriaalse ülenakkuse korral, mis põhjustab kõrget palavikku ja laialdast põletikku, tuleb otsida kiiret abi.
Otsi haigust
Seotud sümptomeid ei ole.