Migreen ilma eelnevataundeta
Kirjeldus
Migreen ilma eelnevataundeta on üks levinumaid peavalu tüüpe, mida iseloomustab keskmise kuni tugeva intensiivsusega pulsatiivne valu, mis on sageli piirdunud pea ühele poolele. Erinevalt klassikalisest migreenist ei eelne sellele visuaalseid, aistingulisi või kõnehäireid, mis on iseloomulik eelnevataundele. See on krooniline seisund, mis mõjutab oluliselt inimeste igapäevaelu ja töövõimet.
Migreen ilma eelnevataundeta ehk lihtne migreen on primaarne peavalu häire, mille patofüsioloogiliseks aluseks peetakse ajus esinevat neurovaskulaarset häire. Peaaju tundlike struktuuride (nagu kolmiknärvi) aktiveerumine ja veresoontete laienemine põhjustab põletikulisi muutusi ja valusignaalide edastamist. Peavalu on sageli pulsatiivne ja võimendub füüsilise aktiivsuse ajal. Kuigi valu on kõige sagedamini lokalisatsioonilt ühepoolne, võib see mõnikord mõjutada ka terve pead. Iseloomulik on ka kaasnev tundlikkus valgusele (fotofoobia) ja helidele (fonofoobia) ning iiveldus või oksendamine.
- Intensiivne, pulseriv või pekslev valu (sageli ühel pool pead).
- Valu kestus 4 kuni 72 tundi ilma ravi.
- Valu halveneb tavaolukordades nagu kõndimine või trepist ronimine.
- Valu on piisavalt tugev, et segada igapäevaseid tegevusi.
- Iiveldus, võimalik oksendamine.
- Tundlikkus valgusele (fotofoobia).
- Tundlikkus helidele (fonofoobia).
- Harvenenud võimalus kontsentrerida ja ärrituvus.
- Võib esineda ka haistmise tundlikkust (osmofoobia).
Migreeni täpne põhjus pole teada, kuid arvatakse, et see on seotud geneetilise eelsoodumuse, keskkonnategurite ja ajukemikaalide, eelkõige serotoniini, tasakaalutu interaktsiooniga. Riskitegurite hulka kuuluvad: Pärilikud tegurid (perekonnas esinev migreen), hormonaalsed muutused (nt seos menstruatsioonitsükliga naistel), stress ja ärevus, unehäired (liiga palju või liiga vähe und), kindlad toiduained (nt vananenud juust, šokolaad, kofeiin, glutamaat), alkoholi (eriti vein) tarbimine, keskkonnastimulid (tugevad valgused, helid, tugevad lõhnad) ning ilmamuutused. Migreen ilma eelnevataundeta võib algada igas vanuses, kuid sageli debüteerib see noorukieas.
Migreeni diagnoos põhineb peamiselt hoolikal anamneesil ja patsiendi sümptomite kirjeldusel. Arst teeb diagnoosi vastavalt Rahvusvahelise Peavalude Ühingu (IHS) kriteeriumidele, mis nõuab teatud arvu iseloomulikke peavaluepisoode. Neuroloogiline läbivaatus on tavaliselt normaalne, kuid seda tehakse teiste patoloogiate välistamiseks. Kui peavalud on eriti tugevad, atüüpilised või kaasnevad murettekitavate sümptomitega, võib arst käsitleda täiendavaid uuringuid, nagu peaaju magnetresonantstomograafia (MRI) või arvutitomograafia (CT), et välistada teised võimalikud põhjused (nt ajukasvaja, verejooks).
Ravi jaguneb kaheks: ataki lõpetamine (akuutravi) ja ennetus (profilaktiline ravi). Akuutraviks kasutatakse kiire toimega mittersteroidseid põletikumõjulisi ravimeid (NSAID-d, naptroksen), triptaane (spetsiaalsed migreenivastased ravimid) või ergotamiinipreparaate. Oluline on vaikseid võtta võimalikult varakult, peavalu alguses. Profilaktiline ravi on mõeldud atakkide sageduse ja tugevuse vähendamiseks ning hõlmab iga päev tarbitavaid ravimeid (nt beetablokaatoreid, antidepressante, anti-epileptikume, CGRP-inhibiitoreid). Olulist rolli mängivad ka mitteravimilised meetodid: stressihaldus, regulaarne uni ja toitumine, regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivus ning võimalusel kognitiiv-käitumuslik teraapia või biopöördumine.
Pöördu arsti poole, kui: esmased tugevad peavalud ilmnevad pärast 50. eluaastat; peavalud muutuvad järsult sagedasemaks või tugevamaks; valu muster muutub; peavalu kaasneb uute sümptomitega nagu palavik, kuklane, nägemishäired, kõnehäired, nõrkus või tuimus keha ühes pooles, mäluprobleemid või segasus (need võivad viidata insuldile või muule tõsisele seisundile). Samuti tuleks konsulteerida, kui leiavad ravimid, mis varem on aidanud, lakkavad toimetamast või kui peavalud häirivad oluliselt töövõimet ja elukvaliteeti. Äkkset, tormilist peavalu (nn "peavalupommi") peetakse meditsiiniliseks erakorraliseks seisundiks.
Otsi haigust
Seotud sümptomeid ei ole.