Migreen auraga
Kirjeldus
Migreen auraga on spetsiifiline peavalu tüüp, mida iseloomustab enne peavalu algust esinev ajutine neuroloogiline häire. See võib tekitada hirmu ja segadust, kuid aura on ise kahjutu ja näitab peamiselt aju ajutist funktsionaalset muutust. Õige mõistmine ja ajaline sekkumine on võtmeküsimused elukvaliteedi säilitamisel.
Migreen auraga on peamiselt neurologiline häire, mille puhul intentsiivset, pulsiivat või survavat peavalu eelneb nn 'aurafaas'. See faas kestab tavaliselt 5–60 minutit ja on seotud ajukoore elektri- ja vereringuse muutustega, mis kutsub esile ajutisi sensoorsed või visuaalsed nähtused. Aura ei ole ohtlik, kuid see on oluline diagnostiline tunnus. Erinevalt tavalistest peavaludest võib migreen auraga oluliselt piirata igapäevast tegevust ning sageli kaasnevad tundlikkus valgusele, helile ja/või lõhnadele ning iiveldus.
- Visuaalsed häired: vilkuvad valguspunktid, säravad zigzagjooned, tunnelinägemine või nägemisvälja osaline kaotus.
- Tunnetuslikud häired: kõne raskused (afaasia), kihistunud tunne näos, keeles või kätes (paresteesia).
- Harvemini: lõhnade, maitsete või kuulmishallutsinatsioonid, tasakaalukao tunne.
- Tugev, pulsiiv või survav valu, mis algab tavaliselt pea ühel pool ja võib levida.
- Valu, mis tugevneb füüsilise tegevuse ajal.
- Valgustundlikkus (fotofoobia) ja helitundlikkus (fonofoobia).
- Iiveldus, oksendamine.
- Lõhnatundlikkus (osmofoobia).
- Väsimuse ja ammendatuse tunne.
- Vaevune kontsentratsioon.
- Nõrkus ja vähese isu tundmine.
Migreeni aura täpne põhjus pole teada, kuid see on seotud ajukoore leviva depressiooni (CSD) nähtusega – elektriaktiivsuse laine, mis levib aju nägemiskeskusest, ajutiselt häirides normaaltoimimist. Mitmed tegurid suurendavad haigestumise riski:
- Pärilikud tegurid: pereliikmete olemasolu migreeni puhul on tugev riskitegur.
- Hormonaalsed muutused: naistel võivad sümptomid olla seotud menstruatsioonitsükliga.
- Välised päästurid: stress, kindlad toiduained (nt vananenud juust, šokolaad), alkohol (eriti punane vein), kofeiini tarbimise muutused, unehäired ja tugevad valgustingimused.
- Muud tegurid: sagedane tavaliste peavalude ravimite tarbimine võib põhjustada ravimite põhjustatud peavalu, mis raskendab migreeni pildi.
Migreeni auraga diagnoositakse peamiselt patsiendi anamneesi ja sümptomite põhjal. Neurolog viib läbi detailse küsitluse, et selgitada aura iseloomu, peavalu kestust ja sagedust ning kaasnevaid sümptomeid. Peamised diagnostilised kriteeriumid on visuaalsete või sensoorsete häirete olemasolu, mis kestab 5–60 minutit ning millele järgneb migreenipeavalu. Vajadusel võidakse korraldada täiendavaid uuringuid (nt peaaju magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia), et välistada teised, ohtlikumad põhjused, nagu ajuveresoonte anomaaliad, ajukasvaja või insult.
Ravi on suunatud nii akuutsete rünnakute leevendamisele kui ka ennetavale ravile rünnakute sageduse ja tugevuse vähendamiseks.
Akutravi (rünnaku ajal):
- Retseptiravimid: triptaanid (spetsiifilised migreeniravimid), ergotamiinid.
- Receptivabad valuvaigistid: ibuprofeen, paratsetamol, aspirin (tõhusamad, kui võetakse kohe pärast aura või peavalu algust).
- Iiveldusvastased ravimid.
Ennetav ravi (profülaktika):
- Regulaarselt võetavad ravimid: beetablokaatorid, antidepressandid (nt amitriptüliin), antikonvulsandid (nt topiramaad).
- Uuemad meetodid: CGRP-retseptori antagonistid (monoklonaalsed antikehad või tablettravimid).
- Elustiili muutused: regulaarne une- ja toitumisrütm, stressihaldus, kerge füüsiline aktiivsus, päästurite tuvastamine ja vältimine.
- Alternatiivravid: akupunktuur, biopöördemeetodid, kraniaalsed manuaaltehnikad.
Pöörduge kiiresti neuroloogi või perearsti poole, kui:
- Teil esineb esmakordselt migreenilaadne peavalu, eriti kui teil on üle 50 aasta.
- Aura sümptomid kestavad üle tunni või ei kao pärast peavalu lõppemist.
- Peavalu on äkkselt algav ja erakordselt tugev ('elu kõige hullem peavalu').
- Peavaluga kaasneb kõrge palavik, kuklajäikus, teadvuse muutus, nõrkus ühes kehapooles või krambid – need võivad osutada insultile või muule tõsisele seisundile.
- Peavalude iseloom või sagedus järsult muutub.
- Ennetava ravi vajadus, kui rünnakud esinevad sagedamini kui 4 korda kuus või segavad teie igapäevaelu.
Otsi haigust
Seotud sümptomeid ei ole.