Lisa kliinik

Klastrine peavalu

Kirjeldus

Klastrine peavalu on üks kõige valusamaid peavaluliike, mida iseloomustavad ägedad, ühepoolselt lokaliseerunud valuhood, mis esinevad silma või oimupiirkonnas. Need atakid tekivad tavaliselt perioodiliselt – seetõttu nimetatakse neid sageli ka 'kellapeavaludeks' – ja võivad oluliselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja korralik ravi on väga olulised, et leevendada kannatust ja ennetada atakkide sagedust.

Klastrine peavalu on primaarne ja erakordselt valuline peavalu, mis kuulub trigemino-autonoomsete peavalude rühma. Selle puhul tekivad äkilised, lõikavad või põlevad valud ühel pool pead, tavaliselt ühe silma ümber, oimus või otsmikul. Valuhoo ajal võib kaasneda autonoomse närvisüsteemi häireid, näiteks pisarate eritumine, nohu või ühepoolne ninakinnisus samal pool. Valuhood kestavad tavaliselt 15 minutist 3 tunnini ja võivad esineda mitu korda päevas, sageli samal ajal öösel, ärates patsiendi unest. Haigus võib olla episoodiline (perioodid, mil atakid esinevad iga päev, vaheldudes pikkade remissiooniperioodidega) või krooniline (remissioonid puuduvad või on lühemad kui kuu aeg). Arvatakse, et haiguse aluseks on hüpotalamuse – ajus asuva ööpäevarütme regulaatori – aktiivsuse muutused ja trigeminusnärvi ärritus.

Peamised valuataki tunnused
  • Äge, talitsustamatu valu, mis keskendub ühele silmale või selle ümbrusele. Valu on sageli kirjeldatud kui 'noa või tulise nõela' torkimist.
  • Atakid on väga lühikesed (15–180 minutit), kuid äärmiselt intensiivsed.
  • Valud esinevad tavaliselt samal ajal päevas või ööl, tihti une ajal.
  • Hood kipuvad korduma perioodiliste 'klastrite' kaupa (näiteks iga päev mitu nädalat või kuud), millele järgneb puhkeperiood.
Autonoomnsed kaassümptomid (esinevad valu poolel)
  • Silmast pisarate voolamine
  • Nina kinnisus või jooks
  • Oimupiirkonna higistamine või punetus
  • Silma auklane tursed või pt'oos (languv laug)
  • Pupilli ahenemine
  • Rahuetus või ergutusseisund (patsient ei suua istuda paigal valu tõttu)
Episoodilise ja kroonilise vormi eripärad
  • Episoodiline klastrine peavalu: Atakkide klastrid kestavad 7 päevast kuni aastani, remissiooniperioodid kestavad vähemalt 1 kuu või kauem.
  • Krooniline klastrine peavalu: Atakid esinevad aasta jooksul regulaarselt ilma remissioonita või remissioonid kestavad lühemalt kui kuu aeg. See vorm on haruldasem ja raskemini ravitav.

Klastrilise peavalu täpset põhjust ei tea, kuid see on seotud ajus asuva hüpotalamuse talitlushäiretega, mis mõjutavad keha ööpäevarütmi ja valutaju. Hüpotalamus võib ataki ajal aktiveeruda, mis põhjustab trigeminusnärvi ärritust ja seeläbi valusid ning autonoomseid sümptomeid. Olulised riskitegurid hõlmavad: Meessoost (mehed haigestuvad 3–4 korda sagedamini kui naised), vanus (tüüpiliselt algab 20–40 eluaastal), suitsetamine (enamik patsientidest on või on olnud suitsetajad) ning alkoholi tarbimine (alkohol võib atakkide klastri ajal provotseerida hooge, kuid remissiooniperioodil mitte). Geneetilist eelsoodumust võib olla, kuna perekonnas esineb haigust sagedamini. Mõned patsiendid märkavad seost ka aastaajade vahetumisega.

Klastrilise peavalu diagnoos põhineb peamiselt patsiendi anamneesil ja sümptomite kirjeldusel, kuna spetsiifilist laboratoorset või kujutava meetodit selle kinnitamiseks pole. Neuroloog viib läbi põhjaliku neuroloogilise uuringu, et välistada muud tõsised põhjused. Diagnostilised kriteeriumid hõlmavad vähemalt viit tüüpilist atakki, ägedaid ühepoolseid valusid silmaümbruses või oimus, mis kestavad 15–180 minutit ja esinevad sagedusega iga teine päev kuni 8 korda ööpäevas. Kaasneda peab vähemalt üks autonoomne sümptom. Kujutavad uuringud nagu peaaju magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (KT) võidakse soovitada teiste haiguste (nt ajukasvaja, aneürism) välistamiseks, eriti kui sümptomid on atüüpilised või uuenenud neuroloogilised sümptomid.

Klastrilise peavalu ravi jaguneb kiireks (abistavaks) raviks ataki ajal ja profülaktiliseks (ennetavaks) raviks, et vähendada atakkide sagedust ja tugevust klastriperioodil.

Kiire ravi:

  • 100% hapniku inhalatsioon maski kaudu on esmavalik ja ohutu meetod, mis võib atakit leevendada 15–20 minutiga.
  • Triptaanid, näiteks subkutaanne sumatriptaan või ninasprei zolmitriptan, on efektiivsed valulähastavad ravimid.
  • Intranasaalne lidokaiin võib mõnele patsiendile leevendust tuua.

Profülaktiline ravi (klastriperioodil):

  • Verapamiil on esmavalik profülaktiline ravim, kuid südamelöögisageduse regulaarne jälgimine on vajalik.
  • Kortikosteroidid (nt prednisolon) võivad kiirelt lõpetada klastriperioodi lühiajaliselt.
  • Lithium võidakse kasutada, eriti kroonilise vormi korral.
  • Melatoniini võib soovitada une tsükli reguleerimiseks.

Elustiilimuutused ja vältimismeetmed:

  • Klastriperioodil tuleks rangelt vältida alkoholi ja suitsetamist.
  • Regulaarne une- ja ärkamise režiim on oluline.
  • Mõnele patsiendile võib aidata suure kõrguse vältimine (lennukireisid).

Raskematel juhtudel võidakse kaaluda neurostimulatsiooni või kirurgilisi sekkumisi.

Arstiabi on vajalik kohe, kui:

  • Teil esimest korda esineb äge, välkvaluline peavalu, eriti kui see on erinev kõigist varasematest peavaludest.
  • Peavalu kaasneb neurologiliste sümptomitega nagu nägemishäired, kõne raskused, jäsemete nõrkus, tasakaalukao või teadvuse muutused.
  • Peavalu on äge kui 'välk' ('peavalu põrguvälk').
  • Peavalu sagedus või intensiivsus järsult suureneb.
  • Peavalu ei reageeri tavalistele valuvaigistitele.
  • Teil on kahtlus, et tegemist võib olla klastrilise peavaluga. Õige diagnoos on hädavajalik, sest ravi erineb oluliselt teist tüüpi peavalude ravist (nt migreen). Ärge jätke korduvaid ja tugevaid peavalusid tähelepanuta – neuroloogi või perearsti konsultatsioon aitab leida efektiivse ravi ja parandada teie elukvaliteeti.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.