Hemipleegiline migreen
Kirjeldus
Hemipleegiline migreen on haruldane ja tõsine migreeni alamliik, mida iseloomustab nõrkus või halvatus keha ühel pool, mis sarnaneb insuldiga. See on põhjustatud geneetilistest mutatsioonidest, mis mõjutavad aju elektrilist aktiivsust ja vereringet. Enamasti on tegemist päriliku haigusega, mis nõuab täpset diagnoosi, et eristada seda ohtlikumatest neuroloogilistest seisunditest.
Hemipleegiline migreen on peavalu häire eriliik, mida kuulutatakse dünaamiliste neuroloogiliste sümptomite esinemisel, eelkõige motoorsete häirete näol. Need sümptomid on tingitud ajukoores esinevast elektriilisest häiringust (nn kortikaalsest levivast depressioonist), mis põhjustab ajukoe ajutist talitlushäiret. See protsess võib kaasneda veresoonte ahenemisega, mis viib lõpuks tugeva peavalu tekkimiseni. Erinevalt tavalistest migreenidest võivad hemipleegilise migreeni sümptomid kesta mitu tundi või isegi päevi, kuigi need on tavaliselt pöörduvad.
- Jõuetus, tuimus või kõhklus keha ühel pool (hemipleegia või hemiparees)
- Kõnehäired (düsfaasia) või raskused sõnade leidmisega
- Nägemishäired (näiteks sädemete, sälkude või pimedate laikude nägemine ühes silmas)
- Tinglus, koordinatsioonihäired või pearinglus
- Harva võivad esineda teadvuse muutused või segadusseisund
- Tugev, pulsiiriv peavalu, sageli pea ühel pool
- Valguse ja heli tundlikkus (fotofoobia ja fonofoobia)
- Iiveldus ja oksendamine
- Haistmise tundlikkus (osmofoobia)
Hemipleegiline migreen on peamiselt geneetiliselt tingitud haigus. Enamikul juhtudel on see seotud spetsiifiliste geenimutatsioonidega, mis mõjutavad ioonikanalite või aju serotoniini transporteri funktsiooni. Peamised riskitegurid hõlmavad: positiivset pereaanetust (FHM1, FHM2, FHM3 tüübid), isiklikku ajalugu tavalise migreeni kohta ja teatud välisäge (nt stress, valgustingimused). Naised on haigusesse haaratud sagedamini kui mehed. Välised käivitajad võivad olla sarnased tavalise migreeni omadega, kuid neuroloogilised sümptomid on alati esmatähtsad.
Hemipleegilise migreeni diagnoositakse põhjaliku anamneesi ja neuroloogilise läbivaatuse alusel, välistades muud võimalikud põhjused (nt insult, ajukasvaja). Diagnoosi kinnitamiseks võidakse kasutada pildidiagnostilisi meetodeid nagu aju magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (CT), et veenduda aju struktuuri tervikluses. Lisaks võidakse soovitada geeniuuringut perekonnas esineva haiguse korral. On oluline teha eristusdiagnoos teiste peavalu tüüpide, transiitorse isheemilise ataki (TIA) ja insuldi suhtes.
Hemipleegilise migreeni ravi on sümptomaatiline ja hõlmab nii rünnakute leevendamist kui ennetust. Rünnaku ajal kasutatakse spetsiifilisi ravimeid nagu triptaanid (kuid ettevaatusega neuroloogiliste sümptomite korral) või mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID). Raskematel juhtudel võidakse kasutada intravenoosseid ravimeid haiglas. Ennetavaks raviks võidakse manada pikaajalisi ravimeid nagu beetalukkajad (propranolol), antiepileptikumid (topiramaad) või kaltsiumikanali blokaatorid (verapamiil). Oluline on ka käivitajate tuvastamine ja vältimine, korrapärane elurütm, stressihaldus ja piisav uni.
Arstiga on oluline konsulteerida kohe, kui te esimest korda kogete ühepoolset nõrkust, tuimust või kõnehäiret, isegi kui need sümptomid kaovad iseenesest. Need võivad olla insuldi märgid. Konsulteerige kiiresti, kui teie tavapärane migreeni muster muutub oluliselt või kui peavalurünnakud muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks. Eriti oluline on pöörduda erakorralisse arstiabi, kui neuroloogilised sümptomid (nt halvatus, kõnehäired) esinevad esimest korda, on eriti tugevad või ei taandu pärast tavalist migreeni ravimit. Perekonnas hemipleegilise migreeni ajalugu on oluline teave, mis tuleks arstiga jagada.
Otsi haigust
Seotud sümptomeid ei ole.