Entropioon

Entropioon on silmalaugu deformatsioon, mille korral lauguväär (laugu vaba serv, kus asuvad ripsmed) pöördub sissepoole silma suunas. See põhjustab nn triivimist (trichiasis), kus ripsmed või nahaosake hõõrduvad pidevalt kornea (silmamunakilp) ja konjunktiivi (silma sidekesta) vastu. See mehaaniline hõõrumine tekitab pidevat ärritust, valu, pisarate voolamist ja valgustundlikkust. Ajapikku võib see viia kornea kriimustumiseni, haavandite tekkimisele, infektsioonidele ja püsivale armistumisele, mis ohustab nägemist. Entropioon võib olla kaasasündinud või areneda hiljem elus, enamasti vanemas eas, kui laugukoed lõdvenevad ja muutuvad lõdvemaks. Ligamine pool juhtudest on seotud vanusega, kuid see võib tekkida ka silmatrauma, põletiku või eelneva operatsiooni tulemusena.

Entropiooni põhjustab laugustruktuuride tugevuse ja toetusfunktsiooni kaotus. Peamised põhjused ja riskitegurid on järgmised:

Vanuseline muutus (involutionaalne entropioon): See on kõige levinum põhjus. Vananedes nõrguvad laugukoed, lihased ja kõhr, mis hoiavad laugu normaalses asendis. See põhjustab laugu siseväära sissepöördumise.

Armistumine ja kudedefektid (tsütristsiaalne entropioon): Konjunktiivi või laugunaha kroonilised põletikud (nagu trahhoom), põletused (soojus- või kemikaalpõletused), trauma või eelnevad operatsioonid võivad tekitada armkoe, mis tõmbab laugu sissepoole.

Lihase düsfunktsioon: Silma ringikujulise sulgemislihase (orbicularis oculi) spasm või ebanormaalne kokkutõmme võib ajutiselt põhjustada laugu sissevääratamist.

Kaasasündinud (kaasasündinud entropioon): Harvem esinev seisund, mis on tavaliselt seotud laugu anatoomilise ebanormaalsusega ja märgatakse juba imikueas.

Põrutus või operatsioon: Silmapiirkonna trauma või eelnev silmalaugu- või silmaoperatsioon võib kahjustada laugu toetavat anatoomiat.

Raske silmapõletik: Näiteks okulaarne pemfigoid või Stevens-Johnsoni sündroom, mis kahjustab silma pinda ja kudesid.

Entropiooni diagnoosib silmaarst (oftalmoloog) läbi põhjaliku klinilise uuringu. Diagnoosimise protsess hõlmab järgmist:

Anamneesi võtmine: Arst küsib patsiendi sümptomite, nende kestuse, eelnevate silmaprobleemide, traumat, operatsioonide ja üldise tervise kohta.

Silma väline ja biomikroskoopiline uuring (endla lambi abil): Arst hindab silmalaugude asendit, sulgemist, ripsmete suunda ja kornea seisundit. Ta otsib märke hõõrdumisest, kriimustust, haavandeid või armistumist. Eriti oluline on hinnata laugu väära asendit, kui patsient vaatab alla või sulgeb silmad tihedalt – see võib entropiooni ajutiselt esile kutsuda.

Silmamahu mõõtmine (tonomeetria): Vajadusel tehakse seda, kuid see ei ole entropiooni diagnostika otsene osa.

Pisarate eritumise testid: Võib olla abiks, et hinnata pisarajuhade funktsiooni, mis võib olla häiritud pideva ärrituse tõttu.

Diferentsiaaldiagnoos: Arst eristab entropiooni teistest sarnaseid sümptomeid põhjustavatest seisunditest, nagu trihhiaas (ebanormaalselt kasvavad ripsmed, mis hõõruvad silma vastu, kuid laugu asend on normaalne) või ektropioon (laugu väljapöördumine).

Ravi eesmärk on kaitsta silma kornea hõõrdumise eest, leevendada sümptomeid ja taastada laugu normaalset asendit ja funktsiooni. Valik sõltub entropiooni põhjusest, raskusastmest ja patsiendi üldisest tervisest.

Sümptomaatiline ja ajutine ravi:

• Niisutus- ja määrdepreparaadid (kunstlikud pisarad, geelid, salvid): Nende kasutamine mitu korda päevas kaitseb korneat ja leevendab kuivustunnet.

• Pehme kontaktlääts: Võib kasutada kaitseva funktsiooniga, et eraldada ripsmed silma pinnast.

• Botulinumtoksini (Botox) süst laugulihasesse: Kasutatakse harva, et lõdvestada lihast, mis põhjustab spastilist entropiooni.

Kirurgiline ravi: See on enamasti parim ja püsiv lahendus. Operatsiooni eesmärk on tugevdada laugu struktuure ja/või muuta laugulihaste asendit. Levinud protseduurid on:

• Kvikk-Rathmani operatsioon: Lihtne õmblusmeetod, mis keerab laugu väljapoole. Sageli kasutatakse seda vanuritel ajutise lahendusena enne lõplikku operatsiooni.

• Wiesi operatsioon: Liigeseoperatsioon, kus tehakse lõikeid laugukõhru piirkonnas ja kinnitatakse see uude asendisse, et pöörata ripsmeserv väljapoole.

• Horisontaalne laugu lühendamine: Kui põhjuseks on laugu lõtvus, võetakse laugu välisnurgast väike nahalapp ära, et laugu pingutada.

• Kõhru ja lihaskinnituse taastamine: Spetsiifilised tehnikad armistumise või trauma põhjustatud entropiooni korral.

Operatsioon tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega. Taastumine võtab mõne nädala, mil võib esineda paistetust ja verevalumit. Õnnestunud operatsioon lahendab enamiku sümptomitest ja ennetab püsivat nägemiskahjustust.

Kui Teil tekivad märgid, mis võivad viidata entropioonile, on oluline mitte viivitada arsti konsultatsiooniga. Eriti kiiresti tuleks tegutseda järgmistes olukordades:

• Pidev tunne, nagu silmas oleks liiv või muu võõrkeha.
• Silmade punetus, valu või ärritus, mis ei lähe ise mööda mõne päevaga.
• Suurenenud valgustundlikkus või raskused silmade avamisega valguses.
• Järsk nägemise halvenemine või udune nägemine.
• Väga tugev valu silmas.
• Esmased sümptomid vanemas eas (üle 60 aasta).
• Silma trauma või põletuse järel ilmnenud muutused laugu asendis.

Punane lipp (hädaolukorrad – vajavad KOHE arstiabi): Kui pärast silmatraumat või põletust ilmneb järsk, tugev valu koos nägemise halvenemisega, võib see viidata kornea perforatsioonile või raskale infektsioonile. Sellisel juhul pöörduge kiireloomulisse arstiabi.