Lisa kliinik

Dissotsiatiivne isiksushäire

Kirjeldus

Dissotsiatiivne isiksushäire on raske psühholoogiline seisund, mida iseloomustab identiteedi, mälu ja teadvuse lõhenemine. See on tihedalt seotud raskete, korduvate traumaatega lapsepõlves ja vajab pikaajalist, spetsialiseerunud ravi. Õigeaegne diagnoos ja toetav keskkond on olulised parema elukvaliteedi saavutamiseks.

Dissotsiatiivne isiksushäire (varem tuntud kui mitmikisiksushäire) on üks dissotsiatiivsete häirete rühma kuuluv psüühikahäire. Selle puhul on indiviidi identiteet, mälu ja teadvus häiritud, mis viib kahte või enam eristatava personaalsuse olemasoluni või kogemuseni. Need 'alternatiivsed isiksused' või 'osaisiksused' võivad omada erinevaid nimesid, iseloomujooni, mälestusi ja isegi füsioloogilisi reaktsioone. Häire on peamiselt seotud aju kohanemisvõimega: see on viis eraldada või 'dissotsieerida' traumeerivad kogemused teadvusest, et toime tulla ülekoormava stressiga, eriti lapsepõlves. Seega ei ole tegu 'hulluse' või skisofreeniaga, vaid trauma tagajärjega, mis mõjutab aju informatsiooni töötlemist.

Disotsiatiivsed sümptomid
  • Mälu kaotus (amneesia) oluliste isiklike sündmuste kohta, mis ei ole seotud tavapärase unustamisega.
  • Depersonalatsioon: tunne, nagu vaatleksid enda keha või mõtteid väljastpoolt.
  • Derealatsioon: ümbritseva maailma tunne ebareaalsena või udusena.
  • Identiteedisegadus: ebaselge tunne iseenda kohta, oma eesmärkide või suhetest teistega.
Identiteedi häire seotud sümptomid
  • Kahe või enama eristatava isiksusoleku kogemine või olemasolu, millel on oma suhtumine maailma ja iseendasse.
  • Tunne, et teine 'mina' võtab keha ja käitumise üle (n-ö 'lülitumised').
  • Leiukohad ajas, kui indiviid ei mäleta, mida ta tegi või kus ta oli.
  • Leidmine endas esemeid, mida ei mäleta ostnud olevat, või kirjutisi/kunstitöid, mida ei tunne enda omadena.
Muud levinud sümptomid
  • Ärevus, paanikahood ja depressioon.
  • Enesekahjustav käitumine või suitsiidsed mõtted.
  • Peavalud, seedehäired ja muud selgeta põhjuseta kehalised valud (psühhosomaatilised sümptomid).
  • Unihäired, näiteks õudusunenäod või unetuse.

Dissotsiatiivne isiksushäire tekib peaaegu alati korduvate, ülekoormavate ja sageli eluohtlike traumaadena reageerimisena varajases lapsepõlves (tavaliselt enne 6.-9. eluaastat). Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:

  • Rasked lapsepõlvetraumad: See on peamine põhjus. Hõlmab füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset väärkohtlemist, hooletussejätmist, traumatiseerivat perekonnasuhteid või katastroofilisi sündmusi.
  • Loomupärane kalduvus dissotsieerumisele: Mõned lapsed on geneetilistel või kaasasündinutel põhjustel võimekamad kasutama dissotsiatsiooni kui kaitse-mehhanismi.
  • Ebasoodsad keskkonnatingimused: Puuduvad turvalised ja toetavad hooldajad, kes saaksid lapsele traumale järele abi pakkuda. Dissotsiatsioon on viis iseseisvaks ellujäämiseks.
  • Teiste vaimsete häirete esinemine: Sagedased kaasnevad häired on posttraumaatiline stressihäire (PTSD), ärevus ja piirialane isiksusehäire.

Dissotsiatiivse isiksushäire diagnoosimine on keeruline ja võtab aega, sest sümptomid võivad sarnaneda teiste häiretega ning patsient ise ei pruugi oma mäluaukusid või identiteedi muutusi esialgu seostada haigusega. Diagnoos põhineb põhjalikul kliinilisel hinnangul, mida teeb kogenud psühhiaater või psühholoog.

Protsess hõlmab:

1. Pikaajaline psühhiaatriline intervjuu: Eesmärk on luua turvaline suhe ja koguda detailset anamneesi, sh varajaste traumaade kohta.

2. Spetsiaalsed diagnoosivahendid: Kasutatakse struktureeritud intervjuuskeeme nagu *Structured Clinical Interview for DSM-5 Dissociative Disorders (SCID-D)* või *Dissociative Experiences Scale (DES)*.

3. Diferentsiaaldiagnoos: Välistatakse teised võimalikud põhjused nagu epilepsia, ajukahjustus, skisofreenia või muu isiksusehäire.

4. Diagnostilised kriteeriumid: Diagnoos kinnitatakse vastavalt rahvusvahelistele klassifikatsioonidele (DSM-5 või ICD-11), mis nõuavad kahe või enama isiksusoleku olemasolu, korduvaid mäluaukusid ja olulist pingeid igapäevaelus.

Dissotsiatiivse isiksushäire ravi eesmärk ei ole 'liita kokku' või 'kaotada' alternatiivseid isiksusi, vaid aidata neil töötada koos harmoonilisemalt, vähendada sümptomeid, parandada igapäevast toimimist ja ravida aluspõhist traumaati. See on pikaajaline protsess.

Peamised ravimeetodid:

  • Psühhoteraapia: See on kuldne standard. Kõige tõhusam on traumakeskne psühhoteraapia, näiteks traumafokuseeritud kognitiiv-käitumuslik teraapia või erilised meetodid nagu *EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing)*, kui patsient on selleks valmis. Teraapia eesmärk on luua turvalisus, õppida tundma osaisiksusi, töödelda traumasid ja arendada terviklikumat identiteeti.
  • Medikamentoosne ravi: Ei leia isiksushäire enda jaoks, kuid ravimeid (antidepressante, ärevusevastaseid ravimeid) võib määrata kaasnevate sümptomite (nagu raske depressioon, ärevus, unetuse) leevendamiseks.
  • Hospitaliseerimine: Vajalik lühiajaliselt kriisiolukordades, näiteks enesekaitsetute käitumiste või tugevate suitsiidsete mõtete korral.
  • Toetavad meetodid: Kunstiteraapia, kirjutamine, kehakesknenud meetodid (nagu mindfulness) võivad aidata emotsioone reguleerida ja stressi vähendada.

Kui teil või teie lähedasel on mõni järgmistest märke, on oluline otsida professionaalset abi psühhiaatri või psühholoogi käest:

  • Mäluaukude kogemine: Te ei mäleta olulisi isiklikke sündmusi (nt kogu päeva tegevusi, vestlusi) või leiate end kohtades, kuidas te sinna sattusite.
  • Tunne, et teie identiteet on häiritud või 'mitmekeeruline': Tunnete, et teil on sees 'teised minad', kes räägivad teiega või võtavad kontrolli üle. Või tunnete, et vaatlete enda keha ja tegevusi väljastpoolt.
  • Kehalised sümptomid ilma arstliku põhjuseta, mis on levinud erinevate arstide juures käinud.
  • Tugevad ja püsivad tunded ärevusest, depressioonist või enesevihast.
  • Enesekahjustavate mõtete või käitumise ilmnemine, sealhulgas suitsiidsed mõtted.

ERAKORRALINE ABI on vajalik, kui tunnete, et kaotate kontrolli, olete ohuks endale või teistele või kui teil on aktiivsed suitsiidsed kavatsused. Sellisel juhul pöörduge koheselt hädaabisse või kriisitelefoni poole.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.