Lisa kliinik

Body Dysmorphic Disorder (Kehaväline dismorfoline häire)

Kirjeldus

Body Dysmorphic Disorder (BDD) on tõsine psüühikahäire, mille puhul inimene on äärmiselt ja pidevalt mures väikeste või kujuteldavate keha puuduste pärast. Need mured on nii intensiivsed, et need segavad igapäevaelu, sotsiaalset suhtlemist ja töövõimet. Oluline on mõista, et BDD ei ole lihtsalt enesekriitika või naiselikkus, vaid meditsiiniline seisund, mis nõuab spetsialisti abi.

Body Dysmorphic Disorder (BDD) on psüühikahäire, mis kuulub obsessiiv-kompulsiivsete ja seotud häirete rühma. Inimene BDD-ga keskendub obsessiivselt ühele või mitmele kehaosale, mida ta peab inetuks, deformeerunuks või ebatäiuslikuks. Tegelikult on need 'puudused' teistele täiesti märkamatud või väga väikesed. Häire põhimehhanism on kehakujutluse ja reaalsuse tajumise tõsine moonutus. Primäärselt on mõjutatud psüühika, eriti aju selle osad, mis vastutavad näo ja keha visuaalse töötluse ja emotsionaalse hindamise eest. See toob kaasa intensiivset häbi, piinlikkust, ärevust ja sotsiaalse vältimise. See ei ole kosmeetiline probleem, vaid psühhiaatriline haigus, mis mõjutab inimese mõtlemist, tunnet ja käitumist.

Peamised obsessiivsed mõtted ja tunnetused
  • Pidev ja valuv mure väikese või kujuteldava keha puuduse (näo nahk, nina, juuksed, lihased jne) pärast.
  • Veendumus, et kehaosa on inetu, deformeerunud, ebanormaalne või vastikus.
  • Vajadus korduvalt kontrollida oma väidetavat puudust peeglist või vastupidi – peeglite ja peegeldavate pindade vältimine.
  • Võrdlemine oma välimust teiste inimestega, mis tekitab tugevat ärevust ja enesehukutunnet.
  • Sagedased küsimused lähedastele oma välimuse kohta, otsides kinnitust, kuigi lohutavad sõnad ei anna pikaajalist rahuldust.
Käitumusega seotud tunnused (kompulsiivsed tegevused)
  • Liigne viimistlemine (kulutades tunde meigile, juuksekorraldusele, habemeajamisele).
  • Varjamine (riietuse või moeaktsessuaaridega, et 'puudust' peita).
  • Kordamine või planeerimine plastilist kirurgiat, mis tavaliselt ei rahulda ja võib sümptomeid halvendada.
  • Naha noomimine (skin picking), et 'parandada' naha tekstuuri või ebatäiuslikkusi, mis võib põhjustada tõelisi kahjustusi.
  • Sotsiaalne tagasitõmbumine, vältimine avalikke kohti, pildistamist või sotsiaalseid olukordi.

BDD täpne põhjus pole teada, kuid seda seostatakse mitme bioloogilise ja psühholoogilise teguri kombinatsiooniga.

Bioloogilised tegurid:

  • Geneetika: BDD esinemine peres suurendab riski.
  • Aju keemia ja struktuur: Serotoniini ja teiste neurotransmitterite tasakaalutus. Aju alaosade, mis on seotud visuaalse töötluse ja emotsionaalse regulatsiooniga, erinevused.
  • Teised vaimsed häired: Sageli kaasnevad obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), sotsiaalne ärevushäire, depressioon või söömishäired.

Psühholoogilised ja keskkonnalised tegurid:

  • Kogemused lapsepõlves: Kiusamine, pilkamine, välimusele suunatud kriitika või tähelepanu puudus.
  • Sotsiaalne surve ja meedia: Ideaalse välimuse kujutamise pidev pommitamine meediast ja sotsiaalmeediast.
  • Isiksuseomadused: Perfektsionism, häbelikkus, madal enesehinnang.

BDD diagnoosib psühhiaater või kliiniline psühholoog läbi põhjaliku kliinilise intervjuu. Puuduvad spetsiifilised vereproovid või pildiuuringud BDD tuvastamiseks.

Diagnoos põhineb järgmistel kriteeriumitel:

1. Kliiniline intervjuu: Üksikasjalik vestlus patsiendi murede, mõtete, tunnete ja käitumise kohta.

2. Diagnostilised kriteeriumid: Vastavus diagnostilistele juhenditele (nt DSM-5), mis nõuavad pidevat muret välimuse väikeste puuduste pärast, mis põhjustab olulist distressi või funktsioneerimishäiret.

3. Teiste seisundite välistamine: Oluline on eristada BDD teistest häiretest, nagu söömishäired, OCD või tõeline kehaehituse häire. Samuti tuleb välistada meditsiinilised põhjused (nt nahahaigused).

4. Spetsiaalsed küsimustikud: Võidakse kasutada spetsiifilisi skaalasid, nagu Keha Dismorfia Küsimustik (Body Dysmorphic Disorder Questionnaire), et hinnata sümptomite raskusastet.

BDD ravi on efektiivne ja põhineb kahel peamisel meetodil: psühhoteraapia ja farmakoloogia. Kõige tõhusam on nende kombineerimine.

1. Psühhoteraapia:

  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): Kuldnurgakivi ravis. See aitab patsiendil tuvastada ja muuta moonutatud mõtteid oma keha kohta, vähendada kompulsiivset käitumist (nt peeglikontrolli) ja testida oma hirmusid turvalises keskkonnas (näiteks sotsiaalsetes olukordades ilma varjamata).
  • Aktsepteerimis- ja kohasuseteraapia (ACT): Aitab õppida elama muredega, ilma et need kontrolliksid elu.

2. Farmakoloogiline ravi:

  • SSRI tüüpi antidepressandid (nt fluoksetiin, esitalopram) on esmavalik. Need ravimid tasakaalustavad aju keemiat, vähendades obsessiivseid mõtteid, ärevust ja depressiooni. Doose võib vaja olla suurendada ja võtta neid pikaajaliselt.

3. Olulised tähelepanekud:

  • Plastiline kirurgia või kosmeetilised protseduurid ei soovitata, kuna need harva leevendavad muret ja võivad isegi halvendada sümptomeid, kui uus 'puudus' hakkab muret tekitama.
  • Pereteraapia võib olla abiks, et pereliikmed saaksid aru häirest ja toetaksid ravi protsessi.
  • Ravi võtab aega. Parimaks tulemuseks on vaja kannatlikkust ja järjepidevust.

Kui teie või teie lähedase mured välimuse pärast on pidevad, valusad ja segavad elu, on oluline otsida spetsialisti abi. Eriti kiireloomuline on abi otsida järgmistel juhtudel:

  • Mõtted enesevigastamise või keha 'puuduse' 'parandamise' kohta.
  • Enesetapu mõtted või kavatsused.
  • Täielik sotsiaalne tagasitõmbumine, mis takistab töötamist, õppimist või suhteid.
  • Korduvad katked plastilisele kirurgiale või muudele protseduuridele ilma rahuldustundeta.
  • Kui need mured kestavad rohkem kui tund aega päevas ja segavad normaalset elu.

Esimene samm võib olla perearsti või psühholoogi poole pöördumine, kes suunab edasi psühhiaatri või BDD-ga tegeleva spetsialisti juurde. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse märk.

Otsi haigust

Seotud sümptomeid ei ole.