Tsirkuleeriva DNA uuring

Tsirkuleeriva DNA uuring on kaasaegne laboratoorne meetod, millega analüüsitakse vereringes vabalt ringlevaid DNA fragmente. Seda testi kasutatakse peamiselt vähirakkude poolt vabastatud DNA tuvastamiseks ning geneetiliste muutuste ja patoloogiliste seisundite avastamiseks. Meetod on minimaalselt invasiivne ja võimaldab saada olulist infot haiguse iseloomu ja ravi tõhususest.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • DNA killude tuvastamine vereringest
  • Vähirakkude geneetiliste mutatsioonide ja biomarkerite analüüs
  • Ravi tulemuslikkuse jälgimine (monitooring) ja retsidiivi varase avastamise võimalus
Päritolu
  • Enamik tsirkuleerivat DNA-d pärineb surnud või kahjustunud rakkudest
  • Vähihaigustel pärineb suur osa DNA-st kasvajarakkudest (tuumor-DNA)
  • Võib pärineda ka lootest (raseduse ajal), siirdamisel või trauma tagajärjel
Protseduur
  • Vereproovi võtmine tavaliselt kubemesoonest.
  • Proovi puhastamine rakkudest ja teistest komponentidest.
  • DNA eraldamine plasmaster.
  • DNA kontsentratsiooni ja kvaliteedi hindamine.
  • Spetsiifiline analüüs: näiteks järjestamine (NGS), PCR või muud meetodid, et tuvastada mutatsioone, kopeeria arve või muid muutusi.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Soovitatav on jälgida arsti või labori juhiseid võimalike ravimite kohta enne proovi võtmist.
Põhilised põhjused
  • Kasvajad (eriti pahaloomulised vähid)
  • Trauma või kudede kahjustus (nt põletik, infarkt)
  • Autoimmunhaigused
  • Rasedus (loote DNA võib olla tuvastatav ema veres)
  • Siirdamatu tõbi või elundi kahjustus (maks, neerud)
Tähtsus
  • Tsirkuleeriva DNA olemasolu või spetsiifiliste mutatsioonide tuvastamine võib kinnitada vähidiagnoosi.
  • Testi abil saab valida sihtmärgiravi (target therapy) vastavalt leitud mutatsioonidele.
  • DNA taseme muutused võivad näidata ravi tõhusust või haiguse edasikulgemist.
Peamised meditsiinilised eesmärgid
  • Vähidiagnoos (eriti solid-tumors) kinnitamine või välistamine.
  • Geneetilise mutatsiooni (nt EGFR, KRAS) tuvastamine raviplaani koostamiseks.
  • Ravi (nt kemoteraapia, sihtmärgiravi) tõhususe jälgimine.
  • Haiguse retsidiivi varase tuvastamise võimalus.
  • Biopsia tegemise raskuse või sobimatuse korral (lihtsam alternatiiv).
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Onkoloog (vähiravi spetsialist)
  • Geneetik või kliiniline geneetik

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!