Trombotsüütfaktor 4

Kvantitatiivne · IU/mL

Normaalsed väärtused

Trombotsüütfaktor 4 normid
Üldine
Tüüpiliselt alla 8 ng/mL või 0.8 µg/L (võib sõltuda laborist ja analüüsimeetodist).
Mehed
Ei ole olulist erinevust soolise põhjal.
Naised
Ei ole olulist erinevust soolise põhjal.

Näitaja kohta

Trombotsüütfaktor 4 (PF4) on valk, mida eritavad vereplaatide trombotsüüdid ja mis mängib olulist rolli vere hüübimise reguleerimises ning veresoonte terviklikkuse kaitsmisel. Selle taseme mõõtmine vereanalüüsis aitab hinnata trombotsüütide aktiivsust ning võib olla abiks mitmesuguste vere- ja immuunhaiguste diagnostikas.

Funktsioon
  • Osaleb vere hüübimisprotsessis.
  • Seob end hepariiniga ja aitab reguleerida vere vedelikku olekut.
  • Toimib kemoatraktantina (meelitab rakuid) ja mõjutab põletikureaktsiooni.
Päritolu
  • Eritatakse trombotsüütidest (vereplaatidest) nende aktiveerumisel.
  • Talletatakse trombotsüütide granuulites ja vabastatakse verejooksu korral.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse venoosne vereproov (tavaliselt küünarnukist).
  • Eelnevalt võib olla vaja lõpetada teatud ravimite (nt hepariini) tarvitamine, vastavalt arsti juhistele.
  • Proovi analüüsitakse spetsiaalsete laboratoorse meetoditega, et määrata PF4 kontsentratsioon veres.
Terviserikud ja seisundid
  • Hepariini-indutseeritud trombotsütopeenia (HIT).
  • Aktiivsed tromboosid (veresoonte trombid).
  • Mõned autoimmunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus).
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Sepsis (vereümbrdus).
Füsioloogilised ja muud põhjused
  • Hilinenud rasedus.
  • Pärast suuremat kirurgilist operatsiooni või traumat.
  • Teatud vähktõved, eriti mülöoma.
Peamised põhjused
  • Kaasasündinud või omandatud PF4 puudulikkus (väga haruldane).
  • Raskekujuline trombotsütopeenia (vähene vereplaatide arv).
  • Mõned maksahaigused, mis mõjutavad valgusünteesi.
Kahtlusalused sümptomid või seisundid
  • Kahtlus heparin-indutseeritud trombotsütopeenia (HIT) korral, eriti kui hepariini manustamise järel tekivad trombid.
  • Seletamatu arteriaalne või venoosne tromboos.
  • Kontrollida vere hüübimishäirete põhjuseid.
  • Mõne autoimmun- või põletikulise haiguse jälgimine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist).
  • Kardioloog või vaskulaarkirurg.
  • Reumatoloog (autoimmunhaiguste spetsialist).
  • Intensiivravi- või anestesioloog patsientidel, kes saavad hepariini.