Põhjaepiteeli rakkude uuring
Põhjaepiteeli rakkude uuring on tsütoloogiline meetod, mille käigus analüüsitakse suuõõne limaskesta pinnakihist eraldatud epiteelirakke. Seda kasutatakse eelvähiliste ja vähiliste muutuste varaseks avastamiseks ning suuõõne patoloogiliste seisundite hindamiseks. Uuring on kiire, minimaalselt invasiivne ja võimaldab saada olulist teavet rakkude struktuuri kohta.
- Epiteelirakkude morfoloogilise struktuuri ja tuumade analüüs.
- Ebanormaalsete rakkude (düsplastiliste, atüüpiliste) tuvastamine.
- Suuõõne limaskesta seisundi hindamine tsütoloogilise indeksi alusel.
- Proov võetakse suuõõne limaskesta pinnakihist (põhjaepiteelist).
- Kasutatakse spetsiaalset harja, spaatlit või kela.
- Rakud kantakse klaasile, fikseeritakse ja värvitakse (nt Papanicolaou meetodil).
- Patsient peab enne proovi võtmist 2-3 tundi mitte süüa ega juua.
- Arst või õde kogib rakke spetsiaalse seadmega suuõõne kahtlase ala pinnalt.
- Proov kantakse mikroskoobi klaasile ja saadetakse tsütoloogilise analüüsi jaoks laboratooriumi.
- Laboris tehakse rakupreparaatide värvimine ja mikroskoobiline hindamine patoloogi või tsütoloogi poolt.
- Enne uuringut tuleks vältida suu loputamist ja suuhügieeni toimetusi (1-2 tundi).
- Soovitatav on vältida suitsetamist vähemalt tunni aja jooksul enne proovi võtmist.
- Kui suuõõnes on avatud haavandid või põletik, tuleb sellest arstile teada anda.
- Düsplaasia (kerge, keskmine, raske) – eelvähilise seisundi indikaator.
- Squamous cell carcinoma (kilaepiteelikartsinoom) – suuõõne vähk.
- Carcinoma in situ (vähk kohapeal).
- Krooniline põletik (nt stomatiit).
- Viirusinfektsioonid (nt inimese papilloomiviiruse (HPV) põhjustatud muutused).
- Leukoplakia (valged laigud) või erütroplakia (punased laigud) koos atüüpia märkidega.
- Pikaajaline irritatsioon (nt hõõrdumine protsendi või terava hamba vastu).
- Püsivad valged, punased või segatud värvusega laigud suuõõnes (leukoplakia, erütroplakia).
- Krooniline haavand, mis ei paraneb 2-3 nädala jooksul.
- Kahtlus suuõõne eelvähilistele või vähilistele muutustele.
- Patsiendid suurenenud riskiga (pikaajaline suitsetamine, tubaka närimine, alkoholi liigtarbimine, HPV infektsioon).
- Eelvähiliste muutuste (düsplaasia) jälgimine aja jooksul.
- Vähiravi (kiiritus, keemoterapia) järelselgituseks suuõõne limaskesta seisundi hindamiseks.
- Patsientidel, kellel on varem olnud suuõõne vähk.
- Stomatoloog (hambaraviarst).
- Otolarüngoloog (kõrva-, nina- ja kurkuarst).
- Onkoloog.
- Perearst või sisearst kahtlusel pahaloomuliste muutuste korral.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!