Neuropõletuse markerite uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Neuropõletuse markerite uuringu normid

Üldine

Normaalväärtused sõltuvad konkreetsest mõõdetavast markerist, kasutatavast meetodist ja laborist. Üldiselt peetakse normaalseks väga madalaid või tuvastamata tasemeid. Täpsed võrdlusvahemikud on alati märgitud labori tulemustelehel.

Mehed

Ei ole olulist erinevust soopõhiste normide osas. Võrdlusvahemikud on üldiselt samad nii meestel kui naistel.

Naised

Ei ole olulist erinevust soopõhiste normide osas. Võrdlusvahemikud on üldiselt samad nii meestel kui naistel.

Näitaja kohta

Neuropõletuse markerite uuring on diagnostiline test, mille abil hinnatakse ajus ja seljaajus toimuva põletikulise protsessi ulatust ja aktiivsust. See mõõdab erinevaid biomarkereid (näiteks tsütokiinid, kemokiinid), mis võivad viidata neurodegeneratiivsetele haigustele, autoimmuunsetele seisunditele või ajukahjustustele. Uuringu tulemused aitavad arstil täpsustada diagnoosi ja valida kõige sobivama ravi.

Mis on Neuropõletuse markerite uuring?

Funktsioon

Hindab ajus ja kesknärvisüsteemis toimuvat põletikulist reaktsiooni.
Mõõdab spetsiifiliste valkude või muude ainete taset veres või seljaajuvedelikus, mis on seotud põletikuga.
Aitab eristada neurodegeneratiivseid haigusi (nt Alzheimer, Parkinson), autoimmuunhaigusi (nt sclerosis multiplex) ja muid kesknärvisüsteemi kahjustusi.

Päritolu

Biokeemiline uuring, mis põhineb vere- või likvoriproovide analüüsil.
Markerid on ensüümid, tsütokiinid, kemokiinid või muud immuunsüsteemi poolt toodetavad ained.

Ettevalmistus uuringuks ja protseduur

Ettevalmistus

Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid.
Mõnikord võidakse soovita mitte süüa 8-12 tundi enne vereproovi andmist.
Oluline on teatada arstile võetavatest ravimitest, eriti põletikuvastastest või immunosupressantidest.

Protseduur

Enamik markeritest mõõdetakse periferse vereproovi põhjal, mis võetakse küünarsoonist.
Mõne spetsiifilise markeri jaoks võib olla vajalik seljaajuvedeliku (likvori) proov, mis võetakse lumbaalsest punktsioonist.
Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse immunokeemiliseks või muuks analüüsiks.

Kõrgenenud Neuropõletuse markerite tase (põhjused)

Neurodegeneratiivsed haigused

Alzheimeri tõbi
Parkinsoni tõbi
Lateraalse skleroosi tõbi (ALS)
Huntingtoni tõbi

Autoimmuunhaigused kesknärvisüsteemis

Sclerosis multiplex (MS)
Neuromüeliit optika (NMO)
Autoimmuunne entsefaliit

Infektsioonid ja trauma

Meningiit või entsefaliit
Ajuinfarkt (insult)
Traumeeriv ajukahjustus
Süsteemne põletikuline haigus, mis mõjutab aju

Muud põhjused

Mõned vähivormid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi
Meted sõltuvushäired
Ebanormaalne immuunreaktsioon vaktsineerimise või ravimite järel

Madal Neuropõletuse markerite tase (tähendus)

Tavaline leid

Madalad või tuvastamata tasemed on tavaliselt normaalne leid, mis viitab puudulikule või kontrollitud neuropõletikulisele protsessile.

Ravi mõju

Efektiivse immunosupressiivse või põletikuvastase ravi tulemusena võivad markerite tasemed langeda.
See võib olla ravi efektiivsuse näitaja.

Indikatsioonid: millal tehakse Neuropõletuse markerite uuringut?

Kliinilised sümptomid

Kahtlus neurodegeneratiivse haiguse (nt mälu- või koordinatsioonihäirete) korral.
Kesknärvisüsteemi autoimmuunhaiguse (näiteks nõrkus, tunnetushäired, nägemisprobleemid) kahtlus.
Põletikuliste ajuhäirete eristamiseks teistest põhjustest.

Diagnostika ja jälgimine