Isokapneeline hüperventilatsioon

Kirjeldav

Näitaja kohta

Isokapneeline hüperventilatsioon on spetsiifiline hingamisfunktsiooni test, mida kasutatakse bronhiaalse reaktiivsuse hindamiseks. Testi ajal patsient hingab sisse ja välja kindla süsinikdioksiidi (CO2) sisaldusega õhku, et hoida konstantset arteriaalset CO2 osarõhku. See võimaldab hinnata bronhide kokkutõmbumist ja hüperreaktiivsust ilma veregaaside tasakaalu häirimata.

Funktsioon
  • Bronhiaalse hüperreaktiivsuse diagnoosimine (nt astma kahtlus)
  • Kopsude funktsionaalse reservi hindamine
  • Erinevate hingamisteede haiguste diferentsiaaldiagnoos
Meetodi põhimõte
  • Patsient hingab kontrollitud tingimustes CO2 ja hapniku segus
  • Arteriaalne CO2 osarõhk (PaCO2) hoitakse konstantse tasemel
  • Hingamissagedust ja sügavust suurendatakse protseduuriliste juhendite järgi
Ettevalmistus
  • Vältida bronhilahendavaid ravimeid 12–24 tundi enne testi (vastavalt arsti juhistele)
  • Vältida raskemat füüsilist koormust ja kofeiini tarbimist testi eel
  • Test sooritatakse tavaliselt kliinikus või laboris spetsiaalse seadme abil
Protseduur
  • Patsient hingab läbi maski või suuklapi, mis on ühendatud gaasisegisti ja analüsaatoriga
  • Alustatakse puhkehingamisest, seejärel suurendatakse järk-järgult ventilatsiooni (sisse-väljahingamise mahtu)
  • Kogu protseduuri vältel jälgitakse pidevalt hingamisfunktsiooni parameetreid (nt FEV1) ja veregaase
  • Test kestab tavaliselt 10–15 minutit, sõltuvalt protokollist
Bronhiaalne hüperreaktiivsus
  • Bronhiaalkoede liigne tundlikkus ärritajate suhtes
  • Sagedane põhjus on bronhiaalse astma (eriti töötingimustega seotud astma)
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) võib samuti anda positiivse reaktsiooni
Kliiniline tähendus
  • Positiivne test (FEV1 langus >10–15% algtasemest) kinnitab bronhiaalset hüperreaktiivsust
  • Võib olla kasulik astma diagnoosimisel, kui teised testid on ebamäärased
  • Testi tulemusi tõlgendab alati spetsialist (nt pulmonoloog), võttes arvesse kliinilist pilti
Peamised indikatsioonid
  • Astma kahtlus, eriti kui tavalised hingamistestid on normaalpiirides
  • Hingamisteede sümptomite põhjuse selgitamine (köha, lämbumistunne, raskushingamine)
  • Töökeskkonnaga seotud hingamisteede häirete hindamine
  • Enne teatud ravivõtete (nt bronhodilataatorite) määramist või jälgimist
Spetsialistid
  • Pulmonoloog (kopsuarst) – hindab kopsufunktsiooni ja diagnostiseerib hingamishäireid
  • Allergoloog-immunoloog – kui on kahtlus allergiast põhjustatud astmast
  • Töötervishoiuarst – hindab töökeskkonna mõju hingamisteedele