Manitoli provokatsioonitest

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Manitoli provokatsioonitesti normid

Üldine

Testi tulemus peetakse normiks (negatiivseks), kui FEV1 väärtus ei lange pärast manitoli provokatsiooni rohkem kui 10-15% võrreldes algtasemega. Täpne kriteerium võib sõltuda kliinikust ja kasutatavast protokollist.

Mehed

Põhimõtteliselt samad, kuid lähtetase võib olla kõrgem.

Naised

Põhimõtteliselt samad, kuid lähtetase võib olla madalam.

Lapsed

Laste puhul võivad normid olla erinevad; hindamine toimub laste pulmonoloogi/pediaatri poolt.

Näitaja kohta

Manitoli provokatsioonitest on hingamisfunktsiooni uuring, mille käigus hingatakse sisse manitoli pulbrit, et hinnata bronhide tundlikkust. See test aitab tuvastada bronhiaalset hüperreaktiivsust, mis on iseloomulik astmale. Uuring on turvaline ja kontrollitud ning annab olulist teavet hingamisteede seisundi kohta.

Mis on Manitoli provokatsioonitest?

Funktsioon

Hindab bronhide kitsenemist (bronhokonstriktsiooni) vastuseks manitoli õhule.
Kasutatakse astma ja teiste hingamisteede hüperreaktiivsuse haiguste diagnoosimiseks.
Mõõdab hingamisfunktsiooni muutusi, eriti FEV1 (sunni väljahingatud õhuhulga esimese sekundi) langust.

Põhimõte

Manitol on osmootselt aktiivne aine, mis tõmbab vedelikku kõri ja bronhide limaskestale.
See põhjustab limaskesta kuivamist ja soolestikuliste rakkude ergastumist, mis vabastab põletikulisi vahendeid.
Indutseeritud põletikuline reaktsioon põhjustab bronhide kokkutõmbe tundlikel indiviididel.

Manitoli provokatsioonitesti läbiviimine

Protseduur

Enne testi tehakse alghingamisfunktsiooni uuring (spiromeetria) FEV1 määramiseks.
Patsient hingab sisse üha suureneva kontsentratsiooniga manitoli aerosooli kindla aja jooksul.
Pärast iga manitoli annust korratakse spiromeetriat, et mõõta FEV1 muutust.
Test lõpetatakse, kui FEV1 langeb oluliselt (tavaliselt >15%) või kui on saavutatud maksimaalne manitoli kogus.
Kogu protseduuri jooksul jälgitakse patsiendi enesetunnet.

Ettevalmistus

Enne testi tuleb vältida teatud ravimeid (nt bronhilaiengevad inhalaatorid) vastavalt arsti juhistele.
Testi ei sooritata ägeda hingamisteede infektsiooni ajal.
Vältida rasket füüsilist koormust ja tugevaid ärritajaid (nt suitsetamine) testi eel.

Positiivne (tegev) Manitoli provokatsioonitest

Mis see tähendab?

Positiivne test näitab olulist FEV1 langust (tavaliselt >15%), mis kinnitab bronhiaalset hüperreaktiivsust.
See on tugev tõend bronhiaalse astma olemasolu kohta, eriti kui sümptomid on ebamäärased.
Testi tulemus aitab kinnitada diagnoosi ja määrata ravistrateegiat.

Peamised põhjused

Bronhiaaline astma (see on kõige levinum põhjus).
Mitte-allergiline astma või köha-variantne astma.
Mõned kroonilised kopsuhaigused (nt bronheektaasid).
Hingamisteede infektsioonide järelmõjud (ajutine hüperreaktiivsus).

Negatiivne (mitte-tegev) Manitoli provokatsioonitest

Mis see tähendab?

Negatiivne test näitab, et FEV1 ei langenud oluliselt manitoli toimele.
See viitab sellele, et bronhiaalset hüperreaktiivsust hetkel ei esine.
Negatiivne test ei välista täielikult astmat, eriti kui patsient on testi ajaks saanud sobivat ravi.

Peamised põhjused

Astma puudumine või haiguse hea kontroll raviga.
Testi sooritamine vale ajal (nt sümptomite vahelisel perioodil).
Mitte-astma põhjustatud hingamishäired (nt kõri-, südame- või seedehäired).
Mõnede bronhilaiengevate ravimite kasutamine enne testi.

Indikatsioonid: millal tehakse Manitoli provokatsioonitesti?

Kliinilised olukorrad

Astma kahtlus, kui tavaline spiromeetria on normaalne, kuid sümptomid (köha, hingepeetus, rinnapiinang) on esindatud.
Uurimine köha põhjuse selgitamiseks, mis ei reageeri tavalistele raviskeemidele.
Spordis või tööl esinevate hingamishäirete diagnostika.
Astma diagnoosi kinnitamine enne pikaajalise ravimi alustamist.
Hingamisfunktsiooni muutuste hindamine aja jooksul.

Spetsialistid

Testi tellib ja tulemusi hindab tavaliselt **pulmonoloog** (kopsuarst) või **allergoloog**.
Testi võivad sooritada ka koolitatud hingamisfunktsiooni tehnikud/spetsialistid.