Impedantspletismograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Impedantspletismograafia (IPG) on mitteinvasiivne meetod südame väljapumbatava veremahu ja südame minutimahu hindamiseks. See põhineb rindkere elektritakistuse (impedantsi) muutuste mõõtmisel, mis on tingitud südame tsüklis toimuvatest verevoolu muutustest. Meetod on kiire, ohutu ja ei nõua erilist ettevalmistust.

Mis on impedantspletismograafia?

Funktsioon

Mõõdab südame minutimahtu (veremahu, mida süda pumpab minutis).
Hindab südame parema vatsakese funktsiooni.
Võimaldab hinnata vereringe efektiivsust ja südame võimekust toita kudesid hapnikuga.

Meetodi alus

Põhineb rindkere elektritakistuse (impedantsi) muutumisel vereringe tsüklil.
Kui süda kokkutõmbel verd välja pumpab, muutub rindkere elektrijuhtivus, mida saab registreerida.
On täiendav meetod kardiovaskulaarsete haiguste, nagu südamepuudulikkuse, diagnoosimisel ja jälgimisel.

Protseduuri käik

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
Soovitatav on vältida raske füüsilist koormust ja suitsetamist vahetult enne protseduuri.
Patsient peab olema lameri asendis ja lõdvestunud.

Protseduur

Patsiendi rindkere külge kinnitatakse elektroodid (tavaliselt kaela ja rindkere alaosa piirkonda).
Elektroodid edastavad väikese ja ohutu elektriimpulsi, mis möödub rinnal.
Seade registreerib takistuse (impedantsi) muutused iga südame löögi ajal.
Mõõtmine kestab tavaliselt 10-20 minutit ja on täiesti valutu.

Mida võivad näidata impedantspletismograafia tulemused?

Võimalikud leiud ja nende tõlgendamine

Südame minutimahtu võib mõjutada erinevad tegurid, nagu vere maht, südame kokkutõmbejõud ja veresoonte vastupanu.
Muutused tulemustes võivad viidata südamepuudulikkusele, kopsuhaigustele või vedeliku tasakaalu häiretele.

Indikatsioonid: millal tehakse impedantspletismograafiat?

Meditsiinilised olukorrad

Südamepuudulikkuse kahtlus või olemasolu hindamiseks.
Kopsuhaiguste (nt kopsuemboolia, kopsufibroos) mõju hindamiseks südame funktsioonile.
Vererõhuhäirete (nt hüpertensiooni) puhul südame koormuse hindamiseks.
Patsientide jälgimine, kellel on teadaolevad südame- või veresoontehaigused.
Kardiovaskulaarse riski hindamine teatud haiguste (nt diabeet) puhul.

Spetsialistid, kes võivad skripti kirjutada