Hingamismuskuli jõud

Kvantitatiivne · cmH2O

Normaalsed väärtused

Hingamismuskuli jõu normid

Üldine

Normväärtused sõltuvad vanusest, soost, pikkusest ja kehaehitusest. Allolevad on orienteeruvad näidud.

Mehed

Maksimaalne inspiratoorne surve (MIP): üle -80 cmH2O. Maksimaalne ekspiratoorne surve (MEP): üle 100 cmH2O.

Naised

Maksimaalne inspiratoorne surve (MIP): üle -60 cmH2O. Maksimaalne ekspiratoorne surve (MEP): üle 80 cmH2O.

Näitaja kohta

Hingamismuskuli jõu testimine mõõdetakse rindkere ja kõhuõõne lihaste tugevust ja taluvust, mis on võtmetähtsusega efektiivseks hingamiseks. See on oluline diagnostiline vahend hingamispuudulikkuse, neuromuskulaarsete haiguste või enne ja pärast rindkeretraumaatset operatsiooni hingamisfunktsiooni hindamisel.

Mis on hingamismuskuli jõud?

Funktsioon

Tagab õhu liikumise kopsudesse ja välja (ventilatsioon).
Mõjutab köhimise ja aevastamise efektiivsust.
On kriitiline keha happe-aluse tasakaalu (pH) säilitamisel.

Mõõtmise põhimõte

Mõõdetakse surve või võimsuse muutustena hingamisteedes (nt cmH2O või liitrid minutis).
Hinnatakse nii sissehingamise (inspiratoorset) kui ka väljahingamise (ekspiratoorset) jõudu.

Protseduuri käik

Protseduur

Patsient hingab läbi spetsiaalse suu- või ninamaskiga, mis on ühendatud manomeetriga (survemõõtur).
Enne mõõtmist tehakse täielik väljahingamine, seejärel proovitakse maksimaalselt sisse hingata (MIP testimiseks).
MEP testimiseks hingatakse esmalt täielikult sisse ja seejärel puhutakse maksimaalselt välja maski vastu.
Iga manööver korratakse mitu korda, et saada parim tulemus.

Ettevalmistus

Ei nõua erilist ettevalmistust (nt eelnevat nälgimist).
Oluline on selgitada protseduuri patsiendile, et ta saaks maksimaalselt koostööd teha.
Mõõtmine toimub istuvas või lamavas asendis.

Suurenenud hingamismuskuli jõud

Füsioloogilised põhjused

Hea füüsiline vorm ja treenitus (nt elukutselised sportlased).
Noor ea ja tugev kehaehitus.

Haruldasemad põhjused

Mõned neuromuskulaarsed häired algstaadiumis võivad esineda kompensatoorse lihaseülekoormusega.

Vähenenud hingamismuskuli jõud

Kroonilised hingamisteed haigused

KOPD (Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus), eriti emfüüsema korral.
Raske bronhiaalastma.
Kopsufibroos.

Neuromuskulaarsed haigused

Müastenia gravis.
Gilliami-Barré sündroom.
Spinaalne lihasatroofia (SMA).
Diafragma kahjustus või halvatus.

Muud põhjused

Rindkere deformatsioonid (nt küfuselg, kilpninnaluud).
Raske ülekaalulisus, mis piirab rindkere liikumist.
Pikkajaline voodihaigus ja lihase düstroofia.
Pärast rindkere- või kõhuõõne suuri operatsioone.

Indikatsioonid: millal testitakse hingamismuskuli jõudu?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Kartus hingamispuudulikkuse (respiraatse insufitsiendi) eest haigestumisel või operatsiooni eel.
Neuromuskulaarse haiguse diagnoosimisel või kulgu jälgimisel.
Mehaanilise ventilatsiooni (hingamismasina) võimaliku eemaldamise (desubatsiooni) hindamine intensiivravis.
Kroonilise hingamishäire või köha põhjuse selgitamine.

Spetsialistid, kes võivad testi tellida