Glutamaadi tase

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Glutamaadi tase normid

Üldine

Normaalne glutamaadi tase veres võib olenevalt laborist ja meetodist varieeruda, kuid üldiselt jääb vahemikku 10–50 µmol/l (mikromooli liitri kohta).

Mehed

10–50 µmol/l

Naised

10–50 µmol/l

Näitaja kohta

Glutamaadi tase on biokeemiline uuring, mis määrab glutamaadi – ühe olulisema erutava ajuühendi – kontsentratsiooni veres või muus kehavedelikus. Glutamaat mängib keskset rolli aju neurotransmitterina ning selle tasakaal on oluline närviülekande, õppimise ja mälu jaoks. Tase võib muutuda mitmete neuroloogiliste ja ainevahetushaiguste korral.

Mis on glutamaadi tase?

Funktsioon

Peamine ergutav neurotransmitter kesknärvisüsteemis.
Osaleb aju arengus, õppimises ja mälus.
Rakumembraanide läbilaskvuse reguleerimine.

Päritolu

Glutamaat on mitteamino- ja glutamiinhappe derivaat.
Sünteesitakse neuronites glukoosist ja teistest eellastest.
Vereringes leiduv glutamaat võib pärineda toidust, maksast või olla põletikulise protsessi tulemus.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veriproov, tavaliselt küünarnukiveenist.
Enne verevõttu soovitatakse olla 8–12 tundi ilma söömata (öine vastus).
Oluline on teatada ravimite kasutamisest, sest mõned võivad taset mõjutada.

Kõrge glutamaadi tase (hüperglutamaatemia)

Neuroloogilised seisundid

Ajutrauma või insult (insult).
Epiilepsia.
Huntingtoni tõbi, ALS (amüotroofne lateraalskleroos).
Autismispektri häired (uurimisel).

Muu organkahjustus

Maksa tsirroos või maksapuudulikkus.
Neerupuudulikkus.
Raske infektsioon või sepsis.

Mõned harvemad põhjused

Mõned kaasasündinud ainevahetushaigused (nt glutamaadi kogunemine).
Väga kõrge valgusisaldusega toitumine (harva).

Madal glutamaadi tase (hüpoglutamaatemia)

Toitumuslikud ja ainevahetuse tegurid

Pikaajaline alatoitlus või valkude puudus toidus.
B6-vitamiini (pirüdoksiini) puudus, mis on vajalik glutamaadi sünteesiks.
Maksafunktsiooni tõsised häired.

Kliinilised seisundid

Krooniline väsimussündroom (uurimisel).
Mõned psüühikahäired, näiteks depressioon (osadel patsientidel).
Mõned neuroloogilised degeneratiivsed haigused.

Indikatsioonid: millal tehakse uuringut?

Peamised näidustused

Kahtlus neuroloogilistest häiretest, nagu ebanormaalne kramptele või arenguhäired.
Maksapuudulikkuse või neerupuudulikkuse hindamisel.
Uurimisel kaasasündinud ainevahetushaiguste puhul.

Spetsialistid