Glüfosaadi test

Kvantitatiivne · µg/L

Näitaja kohta

Glüfosaadi test on laboratoorse analüüs, millega määratakse glüfosaadi või selle metabolüütide kontsentratsiooni inimese kehas (tavaliselt kusis või veres). Seda kasutatakse glüfosaadiga kokkupuute või võimaliku mürgistuse tuvastamiseks. Test võib olla kvalitatiivne (positiivne/negatiivne) või kvantitatiivne, mis näitab täpset kontsentratsiooni.

Mis on Glüfosaadi test?

Funktsioon

Määrab glüfosaadi või selle peamise ainevahetussaaduse (AMPA) taset bioloogilistes proovides.
Kasutatakse inimeste kokkupuute taseme hindamiseks selle laialt levinud herbicidega.
Võimaldab hinnata akutset mürgistust või kroonilist kokkupuudet.

Päritolu ja taust

Glüfosaat on maailmas enim kasutatav herbitsiid, mis kuulub fosfonadaatide klassi.
Seda kasutatakse umbrohtude tõrjeks põllumajanduses, aianduses ja avalikes ruumides.
Test arenes välja seoses kasvava murega glüfosaadi võimalike terviseriskide ja keskkonmõjude üle.

Proovide kogumine ja analüüs

Ettevalmistus

Spetsiaalset ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid tuleb järgida labori juhiseid.
Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest või teistest kemikaalidega kokkupuudetest.

Protseduur

Enamasti analüüsitakse kuseproovi, kuna glüfosaad eritub peamiselt kuse kaudu.
Vereproovi (vereseerumi) võib võtta alternatiivina, et hinnata hiljutist kokkupuudet.
Proovid transporditakse laboratooriumisse, kus kasutatakse spetsiaalseid meetodeid nagu kromatograafia või immunoessee.

Positiivne Glüfosaadi testi tulemus

Otsene kokkupuude

Herbitsiidide käsitsemine ilma kaitsevahenditeta (nt põllumehed, aiakäsitöölised).
Saastega toidu või joogivee tarbimine.
Sprütimisolekule lähedal viibimine.

Meditsiinilised ja keskkonnategurid

Akutne mürgistus (tahtlik või kogemata sissevõtt).
Krooniline madala tasemega kokkupuude elukeskkonnast.
Teatud tööstusharudes (põllumajandus, haljastuse hooldus) töötamine.

Indikatsioonid: millal tehakse Glüfosaadi testi?

Kliinilised sümptomid

Kahtlus glüfosaadiga mürgistusse (näiteks iiveldus, oksendamine, nahalööve, raskused hingamisel).
Krooniliste sümptomite hindamine seoses pikaajalise kokkupuutega.

Riskirühmad ja töökeskkond