Fotopletismograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Fotopletismograafia (PPG) on mitteseotud ja valutu diagnostiline meetod, mis mõõdab verevoolu ja vereringe muutusi valguse abil. Seda kasutatakse laialdaselt perifeerse arteriaalse ja veenilise vereringe seisundi hindamiseks. Meetod põhineb valguse neeldumise erinevustel verevoolu muutuste tõttu, mis võimaldab saada teavet kudede verevarustuse kohta.

Mis on Fotopletismograafia?

Funktsioon

Perifeerse vereringe funktsiooni hindamine
Arteriaalse verevoolu ja veenilise tagasivoolu registreerimine
Kudede okšigenatsiooni ja verevarustuse monitooring

Põhimõte

Põhineb valguse hajumisel ja neeldumisel veres
Kudede vere mahu muutused muudavad valguse peegeldust või läbivust
Andur tuvastab need muutused ja teisendab need elektrisignaaliks

Protseduuri käik

Protseduur

Andur paigaldatakse nahapinnale, tavaliselt sõrmeküünele, varvastele või kõrvale.
Valgus (tavaliselt infrapuna või punane) suunatakse kude ja peegeldunud/läbinud valgust mõõdetakse.
Verevoolu muutused südame tsüklis põhjustavad valguse intensiivsuse kõikumisi, mis registreeritakse graafikuna (PPG laine).
Uuring kestab mõne minuti, ei nõua erilist ettevalmistust ja on täielikult mitteseotud.

Mida näitavad Fotopletismograafia muutused?

Arteriaalsed muutused

Vähenenud laine amplituud võib viidata arteriaalsele ahenemisele või obstruktsioonile (nt ateroskleroos, perifeerne arteriaalne haigus).
Laine kuju moonutused võivad olla seotud veresoonte jäikusega.

Veenilised muutused

Veenilise tagasivoolu häired, mis võivad näidata sügavate veenide tromboosi või klapipuudulikkust.
Muutused veenilise täituvuse ajal aitavad hinnata kroonilist veenilist puudulikkust.

Muud kliinilised tähendused

Raynaud' fenomeni või vaskuliitide hindamine
Kudede hüpokseemia (hapnikupuuduse) tuvastamine
Autonoomsete närvihäirete mõju vereringele

Indikatsioonid: millal tehakse Fotopletismograafiat?

Kliinilised stsenaariumid

Kahtlus perifeerse arteriaalse haiguse (PAH) suhtes (nt jalgade valu, külmumine)
Veenilise puudulikkuse sümptomid (paistetus, valud, veenilaiendid)
Veresoonte kahjustuste riski hindamine diabeedi või suitsetamise korral
Kudede elujõulisuse hindamine haavade või põletuste puhul
Autonoomse närvisüsteemi funktsiooni uuringud

Soovitavad spetsialistid