Lisa kliinik

Fosfaatide reabsorptsiooni test

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

Fosfaatide reabsorptsiooni testi normid
Üldine
Tervetel täiskasvanutel on normaalne fosfaatide reabsorptsiooni protsent enamasti vahemikus 80% kuni 95%.
Mehed
80–95%
Naised
80–95%

Näitaja kohta

Fosfaatide reabsorptsiooni test on eriline neerufunktsiooni uuring, mis mőődab fosfaatide tagasigaanu protsenti neerutubulites. See aitab hinnata fosfaatide ainevahetuse häireid ja neerude tööd. Testi tulemus väljendatakse protsentides ning see näitab, kui suur osa glomerulaarses filtraadis olevatest fosfaatidest neerudes tagasi imendub.

Funktsioon
  • Hindab fosfaatide tasakaalu reguleerimist neerudes.
  • Mőődab fosfaatide tagasigaanu efektiivsust neerutubulites.
  • Aitab tuvastada fosfaatide liigse eritumise vői liigse reabsorptsiooni pőhjuseid.
Meetod
  • Arvutatakse vereseerumi ja uriini fosfaatide ja kreatiniini tasemete pőhjal.
  • Kasutatakse valemit: Reabsorptsiooni % = [1 - (Uriini fosfaat x Vere kreatiniin) / (Vere fosfaat x Uriini kreatiniin)] x 100.
  • Tulemus on protsentuaalne näitaja, mis iseloomustab neerude tööd.
Ettevalmistus
  • Testi tegemiseks vajatakse vereproovi ja uriiniprobi (tavaliselt 24-tunnine uriinikogumine).
  • Enne proovi vőtmist on soovitatav vältida toiduga liialdavat fosfaatide tarbimist.
  • Oluline on arstile teatada kőigist vőetavatest ravimitest, eriti diureetikumidest vői fosfaate sisaldavatest preparaatidest.
Protseduur
  • Vereproov vőetakse tavapäraselt küünlavarreniist.
  • Uriinikogumine toimub 24 tunni jooksul spetsiaalses anumas.
  • Laboris analüüsitakse vereseerumi ja uriini fosfaatide ja kreatiniini tasemed ning arvutatakse reabsorptsiooni protsent valemi abil.
  • Tulemused saadetakse arstile interpretatsiooniks.
Hüpoparatüreoidism
  • Paratüreoidhormooni (PTH) puudulikkus, mis vähendab fosfaatide eritumist neerudes.
D-vitamiini toksilisus
  • Pőhjustab liigset kaltsiumi ja fosfaatide imendumist sooltest ning suurendab nende reabsorptsiooni neerudes.
Muud pőhjused
  • Mőned pahaloomulised kasvajad (näiteks mőned kopsuvähid), mis vőivad stimuleerida fosfaatide tagasigaanu.
  • Erinevad geneetilised haigused, mis mőjutavad fosfaatide transporti neerudes (näiteks perekondlik hüpokaltsemiline hüperkaltsiuuria).
Hüperparatüreoidism
  • Liigne paratüreoidhormoon (PTH) suurendab fosfaatide eritumist neerudes, vähendades reabsorptsiooni.
D-vitamiini puudus
  • Kahjustab kaltsiumi-fosfaatide ainevahetust, mis vőib kaasa tuua fosfaatide liigse eritumise.
Neerupuudulikkus
  • Neerude kahjustus vőib häirida tubulaarseid funktsioone, sealhulgas fosfaatide reabsorptsiooni.
Ravimid
  • Diureetikumid (nt tiasiidid), antatsiidid, mis sisaldavad alumiiniumi, ja fosfaatbindijad vőivad alandada reabsorptsiooni.
Peamised indikatsioonid
  • Kahtlus fosfaatide ainevahetuse häirete suhtes (nt hüpo- vői hüperfosfataemia).
  • Hinnata neerude tubulaarseid funktsioone, eriti fosfaatide tasakaalu reguleerimist.
  • Diagnoosida ja jälgida haigusi, mis seonduvad paratüreoidhormooni (PTH) vői D-vitamiiniga (nt hüpoparatüreoidism, rahhiit).
  • Kahtlus geneetiliste fosfaatide transporti häirete suhtes.
Spetsialistid
  • Testi vőib tellida endokrinoloog (sisesecretiooniarst) vői nefroloog (neeruarst).
  • Perearst vői sisehaiguste arst vőib testi algatada esialgse uuringu käigus fosfaatide tasakaalu häirete kahtluse korral.

Seotud uuringud

Bikarbonaadi resorptsioonitest
complementary
Fosfor
confirmatory
Fosfaat vereplasmas
confirmatory
Fosfor kuses
related
24-tunnine uriinikaltsium
related

Seotud haigused

Hüperparatüreoidism 70% Tubulointerstitsiaalne nefriit 65% Hüperkaltsemia 65% Hüpoparatüreoos 60% Neerufunktsioon 55% Äge neerupupe 50% Krooniline neerupuudulikkus 45%

Otsi näitajat