HIV 1 ja 2 antikehad

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

HIV 1 ja 2 antikehade test on laboratoorne uuring, mille eesmärk on tuvastada immuunsüsteemi poolt HIV-i (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) vastu toodetud spetsiifilisi antikehi. See on üks peamisi meetodeid HIV-nakkuse diagnoosimiseks. Testi tulemus võib olla positiivne või negatiivne, mis annab infot viirusega kokkupuute kohta.

Mis on HIV 1 ja 2 antikehad?

Funktsioon

HIV antikehade test tuvastab immuunsüsteemi poolt HIV-i vastu toodetud antikehi, mis on keha kaitsereaktsioon viirusele.
Test võimaldab tuvastada nakkust, enne kui ilmnevad kliinilised sümptomid, aidates alustada õigeaegset ravi.

Päritolu ja tüübid

Antikehad tekivad pärast organismi kokkupuudet HIV-1 või HIV-2 viirustüübiga.
Test eristab kahte peamist HIV-i tüüpi: HIV-1 (levinum maailmas) ja HIV-2 (levinum Aafrika lääneosas).

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Protseduur

Uuringuks võetakse tavaliselt veriproov veenist. Kasutatakse ka suuõõnest võetud vedelikku või süljeproovi.
Eriti ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid on oluline teavitada arsti võttekuul võetavatest ravimitest või hiljutistest vaktsineerimistest.
Proovi analüüsitakse laboris immunoloogiliste meetoditega (nt ELISA, kiirtest), mis tuvastavad antikehade olemasolu.

Positiivne HIV 1 ja 2 antikehad tulemus

Mida positiivne tulemus tähendab?

Positiivne tulemus näitab, et organismis on leitavad HIV-i vastased antikehad, mis viitab viirusega nakatumisele.
Esmane positiivne tulemus vajab alati kinnitust täiendava kinnitusmeetodiga (nt Western blot), et välistada valepositiivne tulemus.

Võimalikud põhjused positiivsele tulemusele

HIV-1 või HIV-2 nakkus.
Valepositiivne tulemus võib tekkida raseduse, autoimmuunhaiguste, gripivaktsiini või mõne muu viirusnakkuse korral.
Test võib olla positiivne ka siis, kui inimene on läbinud post-ekspositsiooni profülaktikat (PEP).

Indikatsioonid: millal test tehakse?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus HIV-nakkusesse pärast riskantset käitumist (nt kaitseva seksi puudumine, jagatud süstlamismaterjal).
Raseduse ajal tehtav rutiinne skriining emalt lapsele nakkuse edasikandumise vältimiseks.
Enne plaanilist operatsiooni või vereülekannet.
Kui esinevad pikaajalised sümptomid nagu pidev väsimus, äkiline kaalulangus, öine higistamine või korduvad infektsioonid.

Soovitavad spetsialistid