HIV 1 ja 2 antikehade test on laboratoorne uuring, mille eesmärk on tuvastada immuunsüsteemi poolt HIV-i (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) vastu toodetud spetsiifilisi antikehi. See on üks peamisi meetodeid HIV-nakkuse diagnoosimiseks. Testi tulemus võib olla positiivne või negatiivne, mis annab infot viirusega kokkupuute kohta.

Funktsioon
  • HIV antikehade test tuvastab immuunsüsteemi poolt HIV-i vastu toodetud antikehi, mis on keha kaitsereaktsioon viirusele.
  • Test võimaldab tuvastada nakkust, enne kui ilmnevad kliinilised sümptomid, aidates alustada õigeaegset ravi.
Päritolu ja tüübid
  • Antikehad tekivad pärast organismi kokkupuudet HIV-1 või HIV-2 viirustüübiga.
  • Test eristab kahte peamist HIV-i tüüpi: HIV-1 (levinum maailmas) ja HIV-2 (levinum Aafrika lääneosas).
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt veriproov veenist. Kasutatakse ka suuõõnest võetud vedelikku või süljeproovi.
  • Eriti ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid on oluline teavitada arsti võttekuul võetavatest ravimitest või hiljutistest vaktsineerimistest.
  • Proovi analüüsitakse laboris immunoloogiliste meetoditega (nt ELISA, kiirtest), mis tuvastavad antikehade olemasolu.
Mida positiivne tulemus tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et organismis on leitavad HIV-i vastased antikehad, mis viitab viirusega nakatumisele.
  • Esmane positiivne tulemus vajab alati kinnitust täiendava kinnitusmeetodiga (nt Western blot), et välistada valepositiivne tulemus.
Võimalikud põhjused positiivsele tulemusele
  • HIV-1 või HIV-2 nakkus.
  • Valepositiivne tulemus võib tekkida raseduse, autoimmuunhaiguste, gripivaktsiini või mõne muu viirusnakkuse korral.
  • Test võib olla positiivne ka siis, kui inimene on läbinud post-ekspositsiooni profülaktikat (PEP).
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus HIV-nakkusesse pärast riskantset käitumist (nt kaitseva seksi puudumine, jagatud süstlamismaterjal).
  • Raseduse ajal tehtav rutiinne skriining emalt lapsele nakkuse edasikandumise vältimiseks.
  • Enne plaanilist operatsiooni või vereülekannet.
  • Kui esinevad pikaajalised sümptomid nagu pidev väsimus, äkiline kaalulangus, öine higistamine või korduvad infektsioonid.
Soovitavad spetsialistid
  • Infektsionist (nakkushaiguste eriarst)
  • Perearst või sisehaiguste eriarst
  • Günekoloog (raseduse ajal)

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

1
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!