Vedelikujälised
Kirjeldus
Vedelikujälised ehk diarrhoea on olukord, kus roojad on vedelad või veetaolised ning kus käid roojaajamisele sagedamini kui tavaliselt.
Vedelikujälised ehk kõhulahtisus on seedetrakti häire, mille puhul soolestikust eraldub liiga palju vedelikku või toiduainete liikumine soolestikus on kiirenenud. Selle tulemusena on väljaheide vedel, vahune või veejas. See on keha kaitse- või puhastusmehhanism, mille eesmärk on kiiresti organismist kahjulikke aineid, nagu baktereid, viiruseid või mürke, eemaldada.
- Viralne või bakteriaine infektsioon (nt noroviirus, rotaviirus, Salmonella, E. coli).
- Toidumürgistus.
- Ravimite kõrvalmõjud (nt antibiootikumid, magusatoitude asendajad, magusadusravimid).
- Stress ja ärevus.
- Toitumisharjumused (nt liiga palju kohvi, alkoholi, vürtsikat toitu või magusaid jooke).
- Laktoosi või gluteeni talumatus.
- Põletikulised soolehaigused (nt Crohn'i tõbi, haavandiline koliit).
- IBS (Ägeda soole sündroom).
- Krooniline kõhulahtisus (nt mao-soolestiku üleliigne ärrituvus).
- Kõhuõõne põletik (pankreatiit).
- Mõned vähiliigid (nt soolevähk).
- Seedetrakti operatsioonijärgsed tagajärjed.
Enamik juhtudest läheb kõhulahtisus üle iseseisvalt mõne päevaga. Oluline on vältida vedelikupuudust.
1. Joo palju vedelikku: Püüa juua puhast vett, lahjendatud mahlasid või erilisi elektrolüütidega joogilahendusi (nt Rehydrate).
2. Söö kerget toitu: Kui isu tuleb, proovi banaane, riisi, õunasousi, röstsaia (BRAT-dieet). Võimalusel ka keedetud kartuleid või kuiva küpsist.
3. Välti: Piima tooteid, rasvast, vürtsikat toitu, kofeiini, alkoholi ja magusaid jooke.
4. Probi probiootikume: Näiteks jogurt või apteegist saadavad probiootikumid aitavad taastada soolestiku mikrofloorat.
5. Puhka: Keha vajab jõude puhkust taastumiseks.
6. Ravimid ilma retseptita: Diarrhoea ravimeid (nt loperamidi) võib lühiajaliselt kasutada, kuid ärge neid kasutage, kui kahtlustate bakteriinfektsiooni (kõrge palavik, verine väljaheide).
- Väga kuiv suu ja limaskestad.
- Vähene kuseeritus või väga tumedane uriin.
- Tugev nõrkus, uimasus, pea pööritus või teadvuse muutused.
- Kõrge palavik (üle 39°C) või palavik, mis kestab üle 48 tunni.
- Väljaheides verd või tuhmjas/mustjas materjal.
- Tugev või üha kasvav kõhuvalu.
- Pidev oksendamine, mis takistab vedeliku tarbimist.
- Diarrhoea, mis kestab üle 3-4 päeva täiskasvanutel või üle 1-2 päeva imikutel ja väikelastel.
- Kahtlus mürgistusest (nt seene- või ravimimürgistus).
- Viimastel kuudel reisimine võõrile.