Ühekülgne peavalu
Kirjeldus
Ühekülgne peavalu on valu, mis on kontsentreerunud ainult ühele peapoolusele – vasakule või paremale. Sellist valutüüpi seostatakse sageli migreeniga, kuid see võib olla ka muude seisundite märk.
Ühekülgne peavalu tähendab valujuhtumit, mis on piirdunud ühe peapoolusega (näiteks ainult vasak tiib või ainult parem otsmik). See võib olla terav, pulsseeriv, nõtke või survav. Valu tekkemehhanism on seotud peaaju vere- ja närvipingutega. Kroonilistel juhtudel võib valu olla põhjustatud närvitegevuse häirest, mis muudab valu vastuvõtlikkust ja/või ajukesta verevarustuse muutustest, mis põhjustavad põletikulist reaktsiooni ja valu.
- Migreen – iseloomulik on pulsseeriv valu ühel pool pead, tihti koos valguse- ja helitalumatuse, iivelduse või okaspiste tunnetega.
- Pingepeavalu – survav või nõtke valu, mis võib algata ühekülgsena, kuid sageli levib mõlemale poole.
- Külmihaigused (näiteks külmetushaigus, gripp) – võivad kaasa tuua ühekülgse peavalu.
- Liigne alkoholi tarbimine (poolehoid) – võib põhjustada valtiibalisust.
- Väsimus, pinge, ebapiisav uni või nälg – võivad käivitada peavalulise epoodi.
- Siirdesõltuvus kofeiinist või peavaluvaigistitest.
- Kannatanud närv (näiteks trigeminusneuralgia) – põhjustab lühikesi, välkvalusid ühes näo pooles.
- Sünnist pärinevad anomaaliad (näiteks arterioovene malformatsioon) – võivad tekitada korduvaid ühekülgseid peavalusid.
- Ajukasvaja – harva, kuid võib põhjustada progresseeruvat peavalu ühel pool, mis halveneb aja jooksul.
- Arteri põletik (näiteks temporaalarteriit) – sagedane vanematel inimestel, põhjustab ühekülgset, pulsseerivat valtiibalisust, tihti koos nägemishäiretega.
- Glaukoom (rohekae) – ühekülgne peavalu koos silmavaluga ja nägemise hägustumisega.
- Siinusipõletik – ühekülgne survav valu näo- või otsmikupiirkonnas.
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Puhka tumedas ja vaikses ruumis, sulge silmad.
2. Joo piisavalt vett, kuna dehidratsioon võib peavalu süvendada.
3. Aseta jahe või soe kompress valulisele piirkonnale (kuklasse või otsaesisele).
4. Võta vabalt müügivahendeid, näiteks paratsetamoole või ibuprofeeni, järgides ravimi juhendit. Ära kasuta neid süstemaatiliselt pikema aja jooksul ilma arsti nõuandeta.
5. Võimaluse korral proovi lihaseid lõdvendada kaela- ja õlavöötme kerge venitusega.
6. Välti peavalu käivitajaid, nagu teatud toidud (näiteks vananenud juust, šokolaad), valgus, müra või pikaajaline ekraanivaade.
7. Püüa säilitada regulaarne une- ja toitumissüsteem, hoida stressi madalal.
- ÄKKENE, ERITI TUNGEV "elulõpu peavalu", mida pole varem kogenud.
- Peavalu, mis tekib peatrauma (näiteks löögi) järel.
- Peavalu koos kõrge palavikuga (>39°C), kaelajäikusega, segasuse või teadvusekaotusega.
- Peavalu koos nõrkuse või tuimusega ühes keha pooles (nt näos, käes või jalas), kõnehäiretega või nägemise järsu halvenemisega – need võivad olla insuldi märgid.
- Peavalu koos iivelduse ja oksendamisega, mis halvenab öösel või ärgates.
- Peavalu, mis halvenab köhates, pingutades või muutes kehaseisundit.
- Peavalu, mis ei reageeri tavalistele valuvaigistitele või muutub järjest tugevamaks mõne päeva jooksul.
- Ühekülgne peavalu, mis algab või halveneb pärast 50. eluaastat.
- Korduvad peavaluhoold, mis takistavad igapäevast tegevust.
- Peavalu, mille iseloom või sagedus on järsult muutunud.
- Peavalu, mis esineb regulaarselt hommikuti ärgates.
- Peavalu koos krambide või meelemõistuse häiretega.