silmavalu
Kirjeldus
Silmavalu on valu või ebamugavuse tunne silmas või silmade ümbruses, mis võib olla terav, nüri, põletav, lõhestav või pulsseeriv. See võib esineda ühes või mõlemas silmas ning olla pidev või hooajaline.
Silmavalu on keha reaktsioon ärritusele, põletikule, trauma või haigusele silmas või selle ümbruses. Silm on üks keha tundlikemaid organeid, mis on rikkalikult varustatud närvirakkudega. Valu tekib siis, kui need närvid ärrituvad füüsilise surve, põletiku, kuivuse või kemikaalide toimel. Valu iseloom ja asukoht võivad osutada selle põhjusele: pinnaline põletik võib tekitada liivataolist tunnet, sisekihid võivad põhjustada sügavat, lõhestavat valu, ja lihasepinge võib avalduda tülgastava, nürina. Silmavalu on sümptom, mitte diagnoos, ja selle täpse põhjuse määrab arst.
- Silmapinge ja väsimus (pikk ekraanitöö, halb valgustus, lugejategevus)
- Kuuete kuivus (õhu kuivus, klimatehnika, piiratud pilgutamine)
- Kerge mehaaniline ärritus (prahi, ripsme sattumine silma)
- Kontaktläätsede kandmisega seotud probleemid (liiga pikk kandmine, ebaõige puhastus)
- Kerge allergiline reaktsioon (tolm, loomaniidud, õietolm)
- Peavalud (näiteks pingest põhjustatud peavalud või migreen, mis võivad kiirguda silmade piirkonda)
- Konjunktiviit (silma sidekesta põletik) – viiruslik, bakteriaalne või allergiline
- Blefariit (silmalaugude serva põletik)
- Keratiit (sarvkesta põletik või haavumine), ka kontaktläätsede tüsistusena
- Glaukoom (silma sisese rõhu tõus) – eriti äge glaukoom on kiireloomuline olukord
- Uveiit (silmasesise põletik)
- Silmaneeruline või tsiist (hordeolum või chalazion)
- Silmatraumad (kriimustused, löögid, kemikaalide sattumine silma)
- Silmamurdepõletik (skleriit või episkleriit)
- Nägemisnärvi põletik (neuriit)
- Siinusülesehituse põletik (sinusiit), mis võib tekitada valu silma taga või ümber
Kui valu on kerge ja puuduvad kiireloomulised hoiatusmärgid, võib proovida järgmist:
1. Anna silmadele puhkust: puhka ekraanidest, loe vähem ja tee 20-20-20 reegli järgi pause (iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 20 jardi kaugusele).
2. Niisuta silmi: kasuta ilma säilitajateta kunstlikke pisaraid. Sooja või jahe kompress (pane puhtale rätikule) võib leevendada. Soe aitab blefariidi või neerulisuse korral, jahe vähendab põletikku ja turseid.
3. Paranda keskkonda: kasuta õhuniisutajat, vältige suitsu ja tugevat tuult. Kaitse silmi päikeseprillidega.
4. Hoolitse hügieeni eest: pese silmalaugude servad sooja veega ja puhta tampooniga, eriti blefariidi korral.
5. Ära kanna kontaktläätsesid, kuni valu on möödas.
6. Valu korral võib võtta üldise toimega valuvaigistit (nt ibuprofeen või paratsetamol), kuid see ei ravi aluspõhjust.
7. Joo piisavalt vett. Oluline on mitte hõõruda silmi, sest see võib olukorra halvendada.
- Äkiline, talumatu silmavalu, eriti koos iivelduse või oksendamisega.
- Valu, mis tekib pärast silmatraumat (löök, keemiline aine sattumine silma, lõikav ese).
- Äkiline nägemise kaotamine või märkimisväärne ägenemine (näiteks udune või varjutatud nägemine).
- Nägemine säravaid valguseid, äkilisi välgatusi või ujuvate täppide ilmumine koos valuga (võib osutada võrkkesta probleemile).
- Silma eespoole turse või väljaulatuv silm.
- Tugev valguskartus (fotofoobia), kui silma on raske valguse poole pöörata.
- Värvi ringid valgusallikate ümber (halod), eriti koos silmavaluga ja peavaluga.
- Silm või silmalaug on punetav, turses ja valulik ning kaebustele lisandub kõrge palavik.
- Silmavalu ei leevene 1-2 päeva jooksul isehoidmise meetmetega.
- Valu on kerge, kuid korduv ja segab igapäevast tegevust.
- Silmast on eritist (rohekat või kollakat roomet) või see on hommikuti kleepunud.
- Silm tunnebkui oleks selles liiva või võõrkeha.
- Nägemine on veidi udune või fookuseerimine on raske.
- Kontaktläätsede kandja, kellel tekivad valud või punetus.