silma- ja peavalu
Kirjeldus
See on valulik tunne, mis ilmneb samaaegselt nii silmades kui ka peas. Valu võib olla terav, tuikav, survav või nõrgem ning piirkond võib ulatuda laubalt kuklasse või olla lokaliseeritud ühte piirkonda.
Silma- ja peavalu on ühine sümptom, mis viitab tihti kahe kehaosa – silmade ja pea – ühendusele. Silmamunad on rikkalikult varustatud närvikiududega, mis on seotud peaaju ja pearähkidega. Valu ühes piirkonnas (näiteks pinge või põletik pearähkides) võib kiiresti levida teisele alale närvirada mööda, põhjustades valu mõlemas kohas. See võib olla ka märk sellest, et organism reageerib stressile, väsimusele, põletikule või veresoonte muutustele, mis mõjutavad nii silmi kui peaaju.
- Pingepeavalu: Pikajaline stress, nõrga kehahoiak või pinged kaela- ja õlalihastes võivad põhjustada survavat valu ümber pea ja silmade.
- Väsimus ja ekraanitöö: Pikendatud ekraanile vaatamine (arvuti, telefon) põhjustab silmade kurnatust, kuivust ja võib esile kutsuda peavalusid.
- Külmetushaigused ja viirusnakkused (nt gripp, viiruste külmetushaigus): Nende käigus võib tekkida üldine peavalu ja silmade valulikkus.
- Kofeiini või alkoholi tarvitamine või selle tõrjumine: Veresoonte laienemine või ahenemine võib põhjustada peavalu ja silmade ebamugavustunnet.
- Kõrvaltoimed mõnedel ravimitel.
- Dehüdratatsioon: Piirav vedeliku tarbimine võib viia peavalu ja kuivade, vaevlevate silmadeni.
- Migreen: Intensiivne, sageli ühepoolne peavalu, millega kaasneb sageli valgustundlikkus, iiveldus ja silmavalud.
- Silmahaigused: Glaukooma (silmarõhu tõus), iritis (värviäärmuse põletik), suurenud nägemiskoormus – need võivad põhjustada valusid silmades, mis levivad peasse.
- Sinusoid: Põletik ja rõhk põsk- või otsmikupõies võivad põhjustada survavat valu ümber silmade ja lauba.
- Kõrge vererõhk (hüpertoonia): Võib avalduda tugeva peavalu ja silmade ebamugavustundena, eriti hommikuti.
- Kraniaalne neuralgia: Närviärritus pea piirkonnas, mis põhjustab äkilist, teravat valu.
- Ajukasvaja või peaaju struktuurprobleemid (harva): Võivad põhjustada püsivat või halvenevat peavalu ja nägemishäireid.
Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmisi meetodeid:
1. Puhka silmi ja vaimu: Lõpeta ekraanitöö, heida mõneks minutiks pimedas ruumis, pane silmad kinni. Kasuta 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 20 jala (6 meetri) kaugusele.
2. Rakenda külma või sooja: Pingepeavalu korral võib soe kompress kaelale või õlgadele aidata, migreeni või põletiku korral külm kompress laubale või silmadele.
3. Joo piisavalt vett: Veenduge, et joogivee tarbimine oleks piisav (1,5–2 liitrit päevas).
4. Paranda õhutingimusi: Kasuta õhuniisutajat, et vähendada silmade kuivust.
5. Vaba müügiga valuvaigistid: Ühekordne paratsetamooli või ibuprofeeni kasutamine võib leevendada valu, kuid ärge kuritarvitage. Ärge andke aspiriini alle 18-aastastele lastele.
6. Lõdvestusharjutused: Pea-, kaela- ja õlalihaste venitamine, sügav hingamine aitab vähendada pinget.
7. Korrigeeri valgustust: Vältige liiga eredat valgust ja peegeldusi ekraanidelt.
- Äkiline, väga tugev peavalu („elu jooksul tugevaim valu“).
- Peavalu koos teadvusekaotuse, segaduse, kõnehäirete, nägemis- või tasakaaluhäirete, nõrkuse või tuimuse näoga, käte või jalgade ühel küljel.
- Peavalu pärast peatraumat (näiteks löögi saamist).
- Peavalu, millega kaasneb kõrge palavik (>39°C), kange kael, valgus- ja helikartus (võib viidata meningiidile).
- Äkiline nägemise halvenemine, silmade punetus, silmade valulikkus koos iivelduse või oksendamisega (võib olla glaukoomi atakk).
- Pidev või sagedasteks muutuv peavalu, mis ei leevene isehoidlusmeetmetega.
- Peavalu, mis äratab öösiti und või on halvim hommikul.
- Valu, mis halveneb köhimise, aevastamise või füüsilise koormusega.
- Sümptomite ilmnemine üle 50-aastaselt, kui varem polnud kroonilisi peavalusid.
- Pea- ja silmavalu, millega kaasneb kaalukaotus või isiksuse muutused.