Silmade ümber sügelus
Kirjeldus
Silmade ümber sügelus on tavaline, kuid ebamugav tunne, mis avaldub kangena kippimise vajadusena silmade piirkonnas. See võib olla seotud nii lihtsa nahairrituse kui ka tõsisema terviseprobleemiga. Sügelus võib olla kohteline või osa laiemast sümptomkompleksist, sageli kaasnedes punetuse, kuivuse, paistetuse või pisarate voolamisega.
Sügelus (meditsiiniliselt pruriitus) on nahapunkt, mis tekib histamiini ja teiste põletikuliste vahendajate vabanemise tõttu nahas. Silmade ümber nahk on keha õhukeim ja tundlikem nahk, millel on vähe rasvaseid näärmetid, mistõttu see on eriti vastuvõtlik kuivusele ja ärritusele. Sügelus on keha kaitsereaktsioon, mis signaliseerib kokkupuudest allergeni, infektsiooni või muu ärritajaga. See võib olla lokaliseeritud vaid silmaümbrusele või olla osa süsteemsest reaktsioonist. Silmade sügelus võib olla ajutine (nt kosmeetika põhjustatud) või krooniline (nt atoopilise dermatiidi korral). Füsioloogiliselt on sügelus seotud närvikiudude stimulatsiooniga nahas, mis edastab ajule signaali kratstmissoovi tekkimiseks.
- Allergiline konjunktiviit: reaktsioon õietolmale, loomanabale, toidule või kosmeetikale (nt riivmägi, silmakreem).
- Kontaktdermatiit: nahapõletik, mis tekib otsesest kokkupuutest ärritajatega nikkel (prilliraamid), konservandid või parfüümid.
- Kuiv silmanahk: tingitud keskkonnateguritest (kliima, keskküte), vanusest või liigsest silmade hõõrumisest.
- Blefariit: silmaääre naha põletik, mis põhjustab sügelust, punetust ja koorikuid.
- Väsimus, stress ja unepuudus: psühhosomaatiline sügelus, mis on seotud närvisüsteemi ülekoormusega.
- Silmade pingetus: pikaajaline ekraanitöö või halb valgustus, mis põhjustab silmade kuivust ja ärritust.
- Kliimategurid: tuul, külm või päikesevalgus, mis kuivatavad nahka.
- Atopiline dermatiit (neurodermiit): krooniline põletikuline nahahaigus, mis sageli avaldub ka silmade ümber.
- Rosatsea okulaarne vorm: nahahaigus, mis võib mõjutada silmi, põhjustades sügelust, punetust ja põletikku.
- Autoimmuunhaigused: nagu süsteemne erütematoosne lupus või dermatoonüosiit.
- Nakkushaigused: näiteks herpes simplex (lähipaised) või bakteriaalne infektsioon.
- Põletikulised silmahaigused: nagu keratokonjunktiviit või uveiit.
- Maksahaigused või neeruprobleemid: mis võivad põhjustada süsteemset sügelust, sealhulgas silmade piirkonnas.
- Parasiidid: nagu Demodex lestad, mis võivad koloniseerida silmaääri.
Kui sügelus on kerge ja ilma punaste lippudeta, võib proovida järgmisi meetmeid: 1) Vältige absoluutselt kratsimist – see süvendab ärritust ja võib viia nakkuse või nahakahjustuseni. 2) Rakendage külmaid kompresse: kasutage puhtat rätikut, mis on niisutatud jaheda veega või mähitud jääkotti, ning hoidke seda suletud silmade peal 10-15 minutit korraga. 3) Niisutage nahka: kasutage hüpoallergeenset, ilma lõhnadeeta niisutuskreemi või geeli, mis sisaldab näiteks pantotenooli või aloe verat. 4) Kasutage kunstlikke pisaraid: kuiva silma sündroomi korral aitavad need niisutada silmi ja vähendada ärritust. 5) Puhastage hoolikalt: eemaldage iga õhtu kõik kosmeetika leebe, silmadele mõeldud puhastusvahendiga. 6) Vähendage allergene: pesge sageli voodipesu, vältige loomanaba kokkupuudet ja kasutage õhupuhastit. 7) Kasutage antihistamiinikumide tablete või silmatilpasi (nt ketotifeen), kuid konsulteerige enne apteekriga või arstiga. 8) Tagage puhkus: puhake silmi, vähendage ekraaniaega, magage piisavalt ja vähendage stressi.
- Sügelusega kaasneb äge nägemise halvenemine, silma valgustundlikkuse järsk suurenemine või tugev valu.
- Tekib silma või laugude ümber märgatav, kiirelt suurenev turse (edemas), mis takistab silmalao avamist.
- Kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), väsimus või sümptomid levivad kiiresti näole või kehale.
- Silmast eritub rohkelt mäda või verd või tekivad kollakad koorikud.
- Tekivad hingamisraskused, suu- või kurgu turse, mis võivad osutada anafülaktilisele reaktsioonile (eluohtlik).
- Sügelusega kaasnevad näonaha tundetuse muutused või näoliigutuste raskused.
- Kojameetmed ei anna leevendust 2-3 päeva jooksul või sümptomid halvenevad.
- Näete silma valgel või kõõlul ebatavalisi muutusi (nt verejooks, sarvkesta udustus).