Riskikäitumise kalduvus
Kirjeldus
Riskikäitumise kalduvus on inimeste iseloomujoon, mis väljendub soovides või tegemistes, mis kannavad endas suuremat tõenäosust negatiivsete tagajärgede või kahjuni jõudmiseks. See ei ole meditsiiniline sümptom, vaid psühholoogiline ja käitumuslik suundumus, mis võib mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist.
Riskikäitumise kalduvus (ka riskantsuse eelistus) on isiksuseomadus või ajutine seisund, mille puhul inimene hindab potentsiaalseid kasusid ja põnevust kõrgemaks kui ohtusid. See ei ole diagnoos, vaid kirjeldus käitumismustrist. Inimesed riskikäitumise kalduvusega võivad olla valmis võtma suuremaid riske, kas erinevates eluvaldkondades (nt rahalised otsused, suhted) või spetsiifilistes olukordades (nt kiiruse ületamine, ohtlik sport). Selle aluseks võivad olla bioloogilised tegurid (ajukeemia, hormoonid), isiksuseomadused (impulsiivsus, uudishimu), psühholoogilised vajadused (põnevuse otsimine, kontrolli tunne) või keskkonnamõjud (sõbrad, kultuur). Mõõdukas riskantsus on normaalse inimese käitumise osa, kuid äärmuslik ja korduv riskikäitumine võib viia tervise-, seaduslike või sotsiaalsete probleemideni.
- Noorus (ajastu, kus aju areng ja sotsiaalne surve võivad riskikäitumist soodustada)
- Isiksuse tüüp (nt uudishimulik, põnevust otsiv, enesekindlam isiksus)
- Ajutine seisund (rõhumise leevendamine, põnevuse otsimine)
- Professionaalsed vajadused (nt ettevõtjad, sportlased, ohvitserid)
- Impulsiivsuse kontrolli häired
- Sõltuvushäired (alkohol, uimastid, hasartmängud)
- Meeleoluhäired (maniaalne faas bipolaarses häires, depressioon, mis põhjustab hoolimatust)
- Iseloomuhäired (nt antisotsiaalne isiksushäire)
- Traumajärgne stressihäire (PTSD) või trauma reaktsioonid
- Tähelepanu puudulikkuse/hüperaktiivsuse häire (ADHD)
- Aju eesmise otsmiku sage (prefrontaalne korteks) kahjustused või funktsioneerimise erinevused
- Dopamiinisüsteemi eripärad (nt vähenenud dopamiini retseptorite tihedus, mis võib põhjustada põnevuse otsimist)
- Testosteroonitaseme mõju (seotud konkurentsi- ja riskikäitumisega)
- Pärilikkus (geneetilised tegurid mõjutavad isiksust ja käitumist)
- Rüsurõhk (soov kuuluda gruppi või sellele muljet avaldada)
- Pereliikmete või lähedaste riskikäitumise näide
- Madal sotsiaal-majanduslik staatus ja lootusetus
- Traumeeriv lapsepõlv või ebasoodne keskkond
Kui riskikäitumine on mõõdukas ega põhjusta kahju, võib ise reguleerida oma otsuseid. Kui see on muutunud probleemseks, on abistavad järgmised meetodid:
1. Eneseteadlikkus: Jälgi oma otsuseid ja tuvasta mustrid. Küsi endalt: "Mis on halvim võimalik tulemus? Kas ma olen valmis sellega toime tulema?"
2. Otsuse viivitamine: Enne impulsiivset tegu võta 10-minutiline paus. Hinda olukorda ja tundeid rahulikult.
3. Riskianalüüs: Kirjuta üles potentsiaalsed kasud ja kaod. Proovi leida vähemriskantset alternatiivi sama tulemuse saavutamiseks.
4. Tugev sotsiaalne võrgustik: Räägi oma plaanidest ja kahtlustest usaldusväärsete sõprade või pereliikmetega, kes ei kiida ohtlikke plaane heaks.
5. Tervislikud alternatiivid: Otsi põnevust ja väljakutseid ohututes tegevustes (spordis, loomingus, uute oskuste õppimises).
6. Stressihaldus: Õpi tundma ja vähendama stressi, mis võib riskikäitumist esile kutsuda (nt meditatsioon, füüsiline aktiivsus, hobid).
7. Piirangud iseendale: Kehtesta endale selged reeglid (nt maksimumkiirus, alkoholi tarbimise limiit) ja järgi neid.
8. Professionaalse abi otsimine: Kui iseseisvalt on raske, võta ühendust psühholoogi või nõustajaga.
- Korduv ja ohtlik liiklusrikkumine (kiiruse ületamine, joobes juhtimine)
- Vägivaldne käitumine või kaklemised
- Kõrge riskiga seksuaalkäitumine (kaitsevahenditeta suhted mitme partneriga)
- Enesekahjustav käitumine (katse end vigastada)
- Uimastite või alkoholi tarbimine ohututes olukordades (nt enne autojuhtimist)
- Hasartmängusõltuvus, mis viib suurte rahaliste kaotusteni või laenamiseni
- Mitte suutmine töötada või õppida tõttu käitumisele
- Riskikäitumine, mis on seotud meeleolumuutustega (ülimal rõõmulaine, irritatsioon) või hoolimatuse ja lootusetusega.
- Korduvad impulsiivsed otsused, mis häirivad suhteid, tööd või õpinguid.
- Mitte suutmine vastutada oma tegevuse tagajärgede eest või pidev süüdistamine teisi.
- Tunne, et riskikäitumine on kontrolli alt väljas.
- Korduvad õnnetused või vigastused riskantses tegevuses tõttu.
- Terviseprobleemide teke seoses käitumisega (nt suguhaigused, maksakahjustused).
- Rahalised kaotused, mis ohustavad põhilist elu (eluase, toit).