Mul on külm
Kirjeldus
Tunne, kus keha tundub eriti külm, isegi kui tegelik temperatuur ei ole madal või kui teised inimesed seda ei tunne.
"Mul on külm" on subjektiivne tunne, mis tekib siis, kui keha termoregulatsiooniprotsessid on häiritud või kui organism saadab signaale, et sise- ja välistemperatuur on ebapiisavalt tasakaalus. See võib ilmneda nahakarvade tõusmise, värinaga või sooviga sooja riietust kanda. Füsioloogiliselt püüab keha seda kaudu säilitada kesktemperatuuri, tõmmates vere soojemate elundite (näiteks süda, peaaju) juurde ja vähendades verevoolu nahapinnale.
- Lühiajaline läbikülmumine (näiteks tuulekäes või jahedas keskkonnas viibimine)
- Väsimus või une puudus
- Stress või ärevus (põhjustab sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumist)
- Kerge nakkus (näiteks külmetushaigus alguses)
- Vedelikupuudus
- Vanus (vanematel inimestel on termoregulatsioon sageli nõrgem)
- Madal kehamassindeks (kehal on vähem soojust hoidvat rasvakihki)
- Anemia (verevaegus) – verepuna rakkude vähenemine põhjustab halba soojuse jaotust
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos) – aeglustab ainevahetust ja soojusproduktsiooni
- Suhkurtõbi või teised hormonaalsed häired
- Verekaotus või šokk
- Mõned nakkused või sepsis, mida võib saada kõrge palavikuga
- Autoimmuunhaigused (näiteks lupus)
- Vere- või lümfikoe vähk
Kui külmumistunnet ei kaasne hädaolukorra tunnused, võid proovida järgmist:
1. Soojendage ennast: kandke soojaid, kihte moodustavaid riideid (vill, fliis), eriti pea, käte ja jalgade kaitseks.
2. Joo soojaid vedelikke: tee, supp või soe vesi aitavad keha sisemiselt soojendada.
3. Liikuge: kerge liikumine (näiteks jalutamine kodus) soodustab vere ringlust ja soojuse teket.
4. Soe vann või dušš: lühiajaline soe vann võib kiiresti leevendada tunnet, kuid vältige liiga kuuma vett.
5. Puhkage: väsimus võib põhjustada külmumist, seega puhkus võib aidata.
6. Sööge toitu, mis annab energiat: soojad toidud võivad aidata, kuid vältige alkoholi, mis laiendab veresooni ja võib alguses soojendada, kuid siis kiiremini jahtuda.
- Kõrge palavik (üle 39 °C), mis on järsku tekkinud koos tugeva värinaga.
- Segasus, nägemishäired, kõne raskused või teadvuse muutus (letargia, unisus).
- Tugev peavalu või kaela jäikus (võib viidata meningiidile).
- Raske hingamine või rindkere valu.
- Sinakas või väga kahvatu nahavärvus (eriti huultel või sõrmedel).
- Kiire või ebaregulaarne südamelöögisagedus.
- Külmumistunne, mis ei lähe üle pärast soojendamist ja puhkamist, ning muutub järjest tugevamaks.