Veenirefluksi uuring
Veenirefluksi uuring on spetsiaalne diagnostiline meetod, mille eesmärk on hinnata sügavate ja pinnaste veenide klappide funktsionaalsust ning tuvastada vereringes tagurpidist voolu (refluksi). See on oluline protseduur varikoosveenide, kroonilise venoosse ebaadekvaatsuse ja teiste veenipatoloogiate diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.
Kus seda uuringut tehakse?
- Hinnata veeniklapside sulgumist ja tuvastada nende funktsionaalne puudulikkus.
- Näidata vere tagasvoolu (refluksi) suunda, ulatust ja kestust.
- Leida veenivalulukke ja hinnata nende haemodünaamilist tähtsust.
- Kõige sagedamini tehakse värvilise Doppleri (dupleks)ultrasooniga, mis on mittetroov ja kiire.
- Vajadusel kasutatakse ka manomeetrilisi teste (nt. PPG – fotopletüsmograafia).
- Tulemused kuvatakse reaalajas ning võimaldavad täpset ruumilist visualiseerimist.
- Eripõhi ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
- Soovitatav on kanda mugavaid riideid, mis võimaldavad juurdepääsu jalgadele või teistele uuritavatele piirkondadele.
- Enne uuringut tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust, mis võib veenitooni muuta.
- Patsient asub lamavas või seises asendis, olenevalt vajadusest koormustestimiseks.
- Arst või sonograaf aplikatsioonigeeli nahale ja liigutab ultraheakurssori üle uuritavate veenide ala.
- Värvilise Doppleri abil jälgitakse verevoolu suunda ja kiirust. Patsienti võidakse paluda köha või teha manöövreid (nt. Valsalva), et refluksi esile kutsuda.
- Uuring kestab tavaliselt 20–40 minutit ja on valutu.
- Primaarne veenipuudulikkus: Klappide struktuurne kahjustus või nõrgenemine, mis põhjustab varikoosi.
- Sekundaarne (järel)refluks: Tekib pärast sügavate veenide trombosi (PTS – posttrombotiline sündroom).
- Perforantveenide refluks: Abnormaalne vool pindmiste ja sügavate veenide süsteemide vahel.
- Safeenofemoraalne või safeenopopliteaalne ühenduspunkti puudulikkus: Suurte pinnaste veenide (VSM/VSP) suudmeala klappide rike.
- Krooniline venoosne ebaadekvaatsus (CVI) erineva raskusastmega.
- Sümptomaatilised varikoosveenid.
- Veinipeliküüd ja nahakahjustused (nt. dermatoscleroos, maovad).
- Põhjuse määratlemine jalgade turse või valu korral.
- Püsivad või halvenevad jalgade valud, raskustunne, tursed, eriti pärast pikaajalist seismist või istumist.
- Nähtavad varikoosveenid, veenivõrgustikud või veinipeenrad.
- Naha muutused säärtel: pigmentatsioon, paksenemine, tselluliit (dermatoscleroos), avatud haavad (maovad).
- Enne varikoosveenide kirurgilist või endovaaskulaarset ravi (nt. laser-, raadio-sagedus- või vahtskiudlust).
- Ravi tulemuste hindamine ja retsidiviivi põhjuste väljaselgitamine.
- Kahtlus sügavate veenide trombosi järelkahjustuste (posttrombotiline sündroom) suhtes.
- Fleboloog (veenide spetsialist).
- Veresoontekirurg või südame-veresoontekirurg.
- Dermatoloog (naha-haavandite korral).
- Peremeditsiini- või üldarst kahtluse korral veenipatoloogia kohta.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!