Veenirefluksi uuring

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Veenirefluksi uuring on spetsiaalne diagnostiline meetod, mille eesmärk on hinnata sügavate ja pinnaste veenide klappide funktsionaalsust ning tuvastada vereringes tagurpidist voolu (refluksi). See on oluline protseduur varikoosveenide, kroonilise venoosse ebaadekvaatsuse ja teiste veenipatoloogiate diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.

Mis on veenirefluksi uuring?

Funktsioon

Hinnata veeniklapside sulgumist ja tuvastada nende funktsionaalne puudulikkus.
Näidata vere tagasvoolu (refluksi) suunda, ulatust ja kestust.
Leida veenivalulukke ja hinnata nende haemodünaamilist tähtsust.

Meetodid

Kõige sagedamini tehakse värvilise Doppleri (dupleks)ultrasooniga, mis on mittetroov ja kiire.
Vajadusel kasutatakse ka manomeetrilisi teste (nt. PPG – fotopletüsmograafia).
Tulemused kuvatakse reaalajas ning võimaldavad täpset ruumilist visualiseerimist.

Uuringu protseduur ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Eripõhi ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
Soovitatav on kanda mugavaid riideid, mis võimaldavad juurdepääsu jalgadele või teistele uuritavatele piirkondadele.
Enne uuringut tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust, mis võib veenitooni muuta.

Protseduur

Patsient asub lamavas või seises asendis, olenevalt vajadusest koormustestimiseks.
Arst või sonograaf aplikatsioonigeeli nahale ja liigutab ultraheakurssori üle uuritavate veenide ala.
Värvilise Doppleri abil jälgitakse verevoolu suunda ja kiirust. Patsienti võidakse paluda köha või teha manöövreid (nt. Valsalva), et refluksi esile kutsuda.
Uuring kestab tavaliselt 20–40 minutit ja on valutu.

Mida võib veenirefluksi uuring avastada?

Peamised leiud ja nende tähendus

Primaarne veenipuudulikkus: Klappide struktuurne kahjustus või nõrgenemine, mis põhjustab varikoosi.
Sekundaarne (järel)refluks: Tekib pärast sügavate veenide trombosi (PTS – posttrombotiline sündroom).
Perforantveenide refluks: Abnormaalne vool pindmiste ja sügavate veenide süsteemide vahel.
Safeenofemoraalne või safeenopopliteaalne ühenduspunkti puudulikkus: Suurte pinnaste veenide (VSM/VSP) suudmeala klappide rike.

Haiguslikud seisundid, mida diagnoositakse

Krooniline venoosne ebaadekvaatsus (CVI) erineva raskusastmega.
Sümptomaatilised varikoosveenid.
Veinipeliküüd ja nahakahjustused (nt. dermatoscleroos, maovad).
Põhjuse määratlemine jalgade turse või valu korral.

Indikatsioonid: millal tehakse veenirefluksi uuring?

Kliinilised sümptomid

Püsivad või halvenevad jalgade valud, raskustunne, tursed, eriti pärast pikaajalist seismist või istumist.
Nähtavad varikoosveenid, veenivõrgustikud või veinipeenrad.
Naha muutused säärtel: pigmentatsioon, paksenemine, tselluliit (dermatoscleroos), avatud haavad (maovad).

Ravi kavandamine ja jälgimine

Enne varikoosveenide kirurgilist või endovaaskulaarset ravi (nt. laser-, raadio-sagedus- või vahtskiudlust).
Ravi tulemuste hindamine ja retsidiviivi põhjuste väljaselgitamine.
Kahtlus sügavate veenide trombosi järelkahjustuste (posttrombotiline sündroom) suhtes.

Spetsialistid, kes uuringut tavaliselt tellivad