Uriinivärvus

Kirjeldav

Näitaja kohta

Uriinivärvus on üks kõige lihtsamaid ja informatiivsemaid meetodeid uriiniseisundi hindamiseks. Terve inimese uriinivärvus varieerub helekollasest kuni kuldse kollaseni. Värvi muutused võivad viidata hüdratatsioonitasemele, söödavatele toiduvärvainetele, ravimitele või terviseprobleemidele.

Funktsioon
  • Uriinivärvus peegeldab organismi vesitasakaalu ja ainevahetuse seisundit.
  • See on esmane näitaja, mida kontrollitakse enamikel uriinianalüüside käigus.
  • Värvuse annab pigmendi urohrõõm, mis tekeb hemoglobiini lagunemisel.
Põhjused varieeruvusele
  • Vee tarbimise hulk (vedelikupuudus teeb uriini tumedamaks).
  • Söödud toitude koostis (nt. peedid, marineeritud punapeedid võivad värvi muuta).
  • Ravimite tarvitamine (mõned antibiootikud, vitamiinid).
  • Eripärased ainevahetushaigused või infektsioonid.
Protseduur
  • Uriini kogutakse puhtasse ja kuiva anumasse (eelistatavalt hommikuse esimese uriini keskmine voog).
  • Värvi hinnatakse visuaalselt valges või valguses kontrastses anumas loodusliku valguse või labori standardvalguse all.
  • Värvi kirjeldatakse standardsete terminitega (helekollane, tumekollane, pruun jne) ja võrreldakse värvi skaalaga, kui see on olemas.
  • Tulemused kantakse protokolli koos teiste uriini parameetritega (läbipaistvus, tihedus).
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja, kuid soovitatav on vältida ekstreemsetest toitudest või toiduvärvainetest 12-24 tundi enne proovi kogumist, kui värvi hindamine on oluline.
  • Oluline on koguda korrektne proov, et vältida näiteks menstruatsiooniverre või muu reostuse sattumist.
Tumedam kui tavaline (kollane, oranž, pruun)
  • Vedelikupuudus (dehüdratsioon) – kõige tavalisem põhjus.
  • Ravimid (nt. rifampitsiin, varfariin, mõned lahtistid).
  • Maksakahjustus või koliestas (uriinis bilirubini või urobilinogeeni suurenenud sisaldus).
  • Haruldased ainevahetushaigused (nt. porfüüria).
Punane või roosakas
  • Hematuria (veri uriinis) – võib olla põhjustatud infektsioonist, neerukividest, kasvajatest või vigastustest.
  • Toitud (peet, punased marjad).
  • Ravimid (nt. fenofüratsiin).
  • Müoglobiinuria (lihaskahjustuse korral).
Sinakas või rohekas
  • Haruldased bakteriaalsed infektsioonid (nt. Pseudomonas aeruginosa).
  • Ravimid (nt. metüleen sinine, mõned anesteesikumid).
  • Pärilikud ainevahetushäired (nt. indikaani veresaadused).
Läbipaistmatu või pilvine
  • Uriiniteede infektsioon (valgud, valgurakud, bakterid).
  • Fosfaatide või urinaatide sade uriinis (sageli füüsioloogiline, seotud toidu või vedeliku vähesusega).
Rutiinsed kontrollid ja sümptomid
  • Üldise terviseuuringu osana.
  • Kui uriinivärv on märgatavalt erinev tavapärasest ilma ilmse põhjuseta (nt. toit, ravimid).
  • Kui kaasnevad sümptomid nagu kusepaisumine, valu kuseajamisel, alavööpi piirkonna valu või palavik.
  • Koputanähtude või nahakollastuse korral (kahtlus maksa- või sapiteede probleemide kohta).
Spetsialistid
  • Perekonnaarst või üldarst – esmane hindamine.
  • Uroloog – eriti hematuria või kuseteede infektsioonide kahtluse korral.
  • Nefroloog – neerufunktsiooni häirete või krooniliste neeruhaiguste korral.