Uriinivärvus
Uriinivärvus on üks kõige lihtsamaid ja informatiivsemaid meetodeid uriiniseisundi hindamiseks. Terve inimese uriinivärvus varieerub helekollasest kuni kuldse kollaseni. Värvi muutused võivad viidata hüdratatsioonitasemele, söödavatele toiduvärvainetele, ravimitele või terviseprobleemidele.
- Uriinivärvus peegeldab organismi vesitasakaalu ja ainevahetuse seisundit.
- See on esmane näitaja, mida kontrollitakse enamikel uriinianalüüside käigus.
- Värvuse annab pigmendi urohrõõm, mis tekeb hemoglobiini lagunemisel.
- Vee tarbimise hulk (vedelikupuudus teeb uriini tumedamaks).
- Söödud toitude koostis (nt. peedid, marineeritud punapeedid võivad värvi muuta).
- Ravimite tarvitamine (mõned antibiootikud, vitamiinid).
- Eripärased ainevahetushaigused või infektsioonid.
- Uriini kogutakse puhtasse ja kuiva anumasse (eelistatavalt hommikuse esimese uriini keskmine voog).
- Värvi hinnatakse visuaalselt valges või valguses kontrastses anumas loodusliku valguse või labori standardvalguse all.
- Värvi kirjeldatakse standardsete terminitega (helekollane, tumekollane, pruun jne) ja võrreldakse värvi skaalaga, kui see on olemas.
- Tulemused kantakse protokolli koos teiste uriini parameetritega (läbipaistvus, tihedus).
- Erilist ettevalmistust ei ole vaja, kuid soovitatav on vältida ekstreemsetest toitudest või toiduvärvainetest 12-24 tundi enne proovi kogumist, kui värvi hindamine on oluline.
- Oluline on koguda korrektne proov, et vältida näiteks menstruatsiooniverre või muu reostuse sattumist.
- Vedelikupuudus (dehüdratsioon) – kõige tavalisem põhjus.
- Ravimid (nt. rifampitsiin, varfariin, mõned lahtistid).
- Maksakahjustus või koliestas (uriinis bilirubini või urobilinogeeni suurenenud sisaldus).
- Haruldased ainevahetushaigused (nt. porfüüria).
- Hematuria (veri uriinis) – võib olla põhjustatud infektsioonist, neerukividest, kasvajatest või vigastustest.
- Toitud (peet, punased marjad).
- Ravimid (nt. fenofüratsiin).
- Müoglobiinuria (lihaskahjustuse korral).
- Haruldased bakteriaalsed infektsioonid (nt. Pseudomonas aeruginosa).
- Ravimid (nt. metüleen sinine, mõned anesteesikumid).
- Pärilikud ainevahetushäired (nt. indikaani veresaadused).
- Uriiniteede infektsioon (valgud, valgurakud, bakterid).
- Fosfaatide või urinaatide sade uriinis (sageli füüsioloogiline, seotud toidu või vedeliku vähesusega).
- Üldise terviseuuringu osana.
- Kui uriinivärv on märgatavalt erinev tavapärasest ilma ilmse põhjuseta (nt. toit, ravimid).
- Kui kaasnevad sümptomid nagu kusepaisumine, valu kuseajamisel, alavööpi piirkonna valu või palavik.
- Koputanähtude või nahakollastuse korral (kahtlus maksa- või sapiteede probleemide kohta).
- Perekonnaarst või üldarst – esmane hindamine.
- Uroloog – eriti hematuria või kuseteede infektsioonide kahtluse korral.
- Nefroloog – neerufunktsiooni häirete või krooniliste neeruhaiguste korral.
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!