Uriini osmoliaarsus
Uriini osmoliaarsus on oluline laboratoorsete uuringute näitaja, mis peegeldab uriini kontsentratsiooni ehk vedeliku ja lahustunud ainetest (nt elektroliitide, uree) suhet. See näitab neerude kontsentreerimisvõimet ning aitab hinnata organismi hüdratatsiooni ja elektroliitide tasakaalu. Normaalsed väärtused on väga varieeruvad ja sõltuvad vedeliku tarbimisest.
- Hinnata neerude kontsentreerimis- ja lahjendamisvõimet.
- Määrata organismi hüdratatsiooni seisundit (vedelikupuudus või üleküllus).
- Diagnoosida või jälgida elektroliidihäireid ning erinevaid neeru- ja endokrinseid haigusi.
- Osmoosselt aktiivsete osakeste (nt naatrium, kloor, urea, glükoos) kontsentratsiooni mõõt uriinis.
- Mõõdetakse ühikutes milliosmool kilogrammi kohta (mOsm/kg).
- Võrreldakse vere plasmaga (plasma osmoliaarsusega), et hinnata neerude funktsiooni.
- Uuringuks kogutakse tavaliselt üksik uriiniprov (hommikuse esimese uriini või juhuuriin) või 24-tunnine uriinikogum.
- Eelnevalt peab patsient järgima arsti juhiseid vedeliku tarbimise kohta (nt tavaline režiim, piirang või joomise koormustest).
- Mõõtmine toimub spetsiaalse seadme – osmomeetri – abil laboratooriumis.
- Vedelikupuuus (dehüdratsioon) pikaajalise joomata jätmise, oksendamise, kõhulahtisuse või higistamise tõttu.
- Kõrge valgusisaldusega toitumine.
- Tugev füüsiline koormus ja higistamine.
- Südamepuudulikkus.
- Osmootne diurees (nt suurenenud glükoos uriinis diabeedi korral).
- Mõned neeruhäired, mis säilitavad kontsentreerimisvõimet.
- Antidiureetilise hormooni (ADH) liigse eritumise sündroom (SIADH).
- Maksakahjustused.
- Üleliigne vedelikutarbimine (hüperhüdratatsioon).
- Madala soola- ja valgusisaldusega toitumine.
- Neerude kontsentreerimisvõime vähenemine (nt krooniline neerupuudulikkus).
- Diabeetses insipiduses (veediabetes) – ADH puudulikkus või neerude mittereageerimine sellele.
- Hüponatremia (madal naatriumitase veres).
- Mõned ajukasvajad või peaaju trauma, mis põhjustavad ADH defitsiiti.
- Põhjusteta janu või vedeliku tarbimise muutused.
- Sagedane kusemine või haruldane kusemine.
- Pidev väsimus, peapööritus, segasus või lihasenõrkus.
- Kaalumuutused ilma selge põhjuseta.
- Neerude funktsiooni hindamine (krooniline neerupuudulikkus).
- Diabeedi insipiduse või SIADH kahtlus.
- Elektroliidihäirete (hüponatremia, hüpernatremia) põhjuste selgitamine.
- Raske infektsiooni, põletiku või trauma korral organismi vedelikubilansi jälgimine.
- Uuringut võib tellida nii perearst kui ka spetsialistid: nefroloog (neerudehaiguste arst), endokrinoloog (siseeritesse ja hormoonidesse spetsialiseerunud arst) või internist (sisearst).
| Üldine | Uriini osmoliaarsus on väga dünaamiline ja sõltub vedeliku tarbimisest. Tüüpiline normivahemik päevase uriini kohta on 50–1200 mOsm/kg. Spetsiifiliste tingimuste (nt vedelikupiiramine või koormustestid) korral võidakse oodata kindlaid väärtusi. |
|---|---|
| Meestele | Normid on samad nagu üldisel juhul. Tähelepanu tuleb pöörata tervisele ja elustiilile, mis võivad mõjutada väärtusi (nt füüsiline aktiivsus, higistamine). |
| Naistele | Normid on samad nagu üldisel juhul. Väärtust võivad mõjutada rasedus ja menstruaaltsükkel. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Uriini osmoliaarsus tõuseb
1Uriini osmoliaarsus langeb
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!