Uriinhape
Uriinhape analüüs on laboratoortest, mis määrab uriini (kuse) keskmise uriinhappe kontsentratsiooni 24 tunni jooksul. See test aitab hinnata ainevahetuslikke häireid, mis on seotud puriini lagundamisega ning uriinhappe kogunemisega organismis. Uriinhappe taseme tõus võib viidata nii toitumisharjumustele, ravimitele kui ka teatud haigustele.
- Uriinhape on lõppprodukt, mis tekib puriinide (valkude) lagundamisel organismis.
- Suurem osa uriinhapet eritub neerude kaudu kusesse, väiksem osa sooltest väljaheitega.
- Uriinhappe kogunemine ja tasakaal sõltub nii toidust saadavatest puriinidest kui ka keha enda metabolisest aktiivsusest.
- Uriini uriinhappe analüüs peegeldab püsivat keskmist taset paremini kui üksik vereanalüüs.
- Test aitab hinnata eritumist ja tuvastada neerude funktsiooniga seotud probleeme.
- See on oluline tööriist podagra (kihvtõve) ja teiste uriinhappe ainevahetushaiguste diagnostikas ja raviseirel.
- Analüüsiks kogutakse uriin 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse.
- Kogumine algab hommikul (nt kell 7): esimene hommikune uriin lastakse ära, kuid kogumisaja alguseks märgitakse just see hetk.
- Järgnevad uriinieritused kogutakse anumasse kuni järgmise hommikuni (sh hommikune uriin kell 7).
- Anum peab kogu aeg olema külmkapis või jääkastis.
- Pärast kogumise lõppu segatakse uriin ühtlaselt ja valatakse osa prooviklaasi analüüsiks laboratooriumi.
- Vältida suurt füüsilist koormust 24 tunni enne ja kogumise ajal.
- Tavaline joogirežiim, vältida alkoholi tarbimist.
- Arstiga tuleb arutada vajadust ajutiselt peatada teatud ravimid (nt diureetikumid, aspiriin), mis võivad tulemust mõjutada.
- Rikas toitumine puriinidega (punane liha, sealiha, mereannid, alkohoolsed joogid, eriti õlu).
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus).
- Rasvumine ja insuliiniresistentsus.
- Podagra (kihvtõbi).
- Neerufunktsiooni langus.
- Vähihaigused, eriti kemoteraapia ajal (rakkude kiire lagunemine).
- Psoriaas (lupulooga).
- Sündroomid, mis põhjustavad uriinhappe liigset tootmist (nt Lesch-Nyhani sündroom).
- Diureetikumid (kuseeritavad ravimid).
- Aspiriin (madalal doosil).
- Tsütostaatilised ravimid.
- Rasked neerukahjustused, mis põhjustavad uriinhappe eritamise vähenemist.
- Fankoni sündroom (neertuumikute funktsioonihäire).
- Madal valgurohke toitumine või alatoitumus.
- Suur doos aspiriini või mõned kortikosteroidid (võivad suurendada eritumist).
- Allopurinool ja probentsiid (podagra ravimid, mis alandavad uriinhappe taset).
- Rasked maksakahjustused, kus puriinide metabolism on häiritud.
- Kliinilised kahtlused podagras (liigesevalu, punetus, turse).
- Ligimesuste (kid) kivitõve riski hindamine ja seire.
- Neerufunktsiooni hindamine ja neerupuudulikkuse seire.
- Teatud vähivormide (nt leukoömia) raviseire.
- Kõrge uriinhappe tase veres (hüperuriikeemia), mis nõuab põhjalikumat uuringut.
- Sisehaiguste arst (internist)
- Reumatoloog
- Nefroloog (neerude spetsialist)
- Onkoloog (vähispetsialist)
- Perearst
| Üldine | Tavapärane uriinhappe tase 24-tunnise uriinikogumise korral. |
|---|---|
| Meestele | 1,5–4,5 mmol/24h (umbes 250–750 mg/24h) |
| Naistele | 1,0–4,0 mmol/24h (umbes 170–680 mg/24h) |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!