Tsütoanalüüs (rakkude sorteerimine)

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Tsütoanalüüsi tüüpilised normid (näide vere leukotsüütide kohta)
Üldine
Normväärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt analüüsitavatest rakutüüpidest, patsiendi vanusest ja laboratooriumist. Tulemuste tõlgendamine peab toimuma koos arstiga.
Mehed
Leukotsüüdid: 4,0–10,0 x 10⁹/L. Neutrofiilid: 40–75%. Lümfotsüüdid: 20–45%. Monotsüüdid: 2–10%. Eosonofiilid: 1–6%. Basofiilid: 0–2%.
Naised
Sarnased meestega, kuid võib olla väikesi erinevusi raseduse või hormonaalsete tsüklite tõttu.

Näitaja kohta

Tsütoanalüüs on mikroskoopiline meetod, mille käigus uuritakse rakkude tüüpe, kuju, suurust ja arvukust. Seda kasutatakse laialdaselt haiguste diagnoosimiseks, seisundi jälgimiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks. Analüüs võimaldab tuvastada pahaloomulisi muutusi, põletikke, infektsioone ja muud kudedefekte.

Funktsioon
  • Rakkude tuvastamine ja liigitamine (näiteks leukotsüütide tüübid veres).
  • Pataloogiliste muutuste (nt vähirakkude, põletikurakkude) avastamine.
  • Haiguste diagnoosi kinnitamine või välistamine.
Rakumaterjali allikad
  • Veri (näiteks vere diferentsiaalanalüüs).
  • Lümfisõlmede või muude kudede punktsioon.
  • Nahakaabits, limaskesta kraapimine (näiteks Pap-smear).
  • Kehavedelikud (nt lümf, pleuravedelik).
Proovi võtmine
  • Proov (veri, kude, vedelik) kogutakse steriilsetes tingimustes.
  • Vere puhul võetakse tavaliselt veenist veri spetsiaalsesse torusse (EDTA- või heparini toru).
Laboratoorse töötlemise etapid
  • Proovi valmistamine mikroskoopimiseks (preparaadi tegemine, värvimine).
  • Rakkude loendamine ja morfoloogiline hindamine mikroskoobi all või spetsiaalse automaatse loendusseadme abil.
  • Tulemuste analüüs ja arsti poolne interpretatsioon.
Ettevalmistus patsiendi poolt
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust.
  • Mõnel juhul võib olla vaja olla tühi kõht või peatada teatud ravimeid (arsti nõuandel).
Infektsioonid ja põletikud
  • Bakteriaalsed infektsioonid (nt kopsupõletik, meningiit).
  • Viirusinfektsioonid (mõnel juhul).
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit).
Kasvajad
  • Leukeemiad (valgete vereliblede vähid).
  • Müeloproliferatiivsed häired.
Muud põhjused
  • Stress või füüsiline koormus.
  • Kahjustused kudedes (nt põletused, infarktid).
  • Mõnede ravimite (nt kortikosteroidide) mõju.
Luuüdi talitlushäired
  • Müelosupressioon (nt pärast keemoteraapiat, kiiritusravi).
  • Aplastiline aneemia.
  • Luuüdi infiltratsioon (metastaasid).
Immunnhäired ja infektsioonid
  • Autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus).
  • Rasked viirusinfektsioonid (nt HIV, gripiviirus).
Muud tegurid
  • Rasked üldinfektsioonid (sepsis).
  • Mõnede ravimite (nt mõned antibiootikumid, diureetikumid) kõrvaltoimed.
  • Puudulik toitumine (nt B12-vitamiini või foolhappe defitsiit).
Kahtlus haigusele
  • Infektsiooni või põletiku sümptomite korral (kõrge palavik, paistetus).
  • Anoomia või veritsusharjumuste korral.
  • Kahtlus pahaloomulisse kasvajasse (vähki).
  • Lümfisõlmede suurenemine või teadmata päritolu kudedefekt.
Seisundi jälgimine
  • Vähiravi (nt keemoteraapia) efektiivsuse ja kõrvaltoimete monitorring.
  • Krooniliste haiguste (nt autoimmuunhaiguste) käigu jälgimine.
  • Siirdamisejärgse seisundi hindamine.
Kes tellib ja analüüsib?
  • Uuringu võib tellida erinevad eriarstid: **onkoloog**, **hematoloog**, **infektoloog** või **perearst**.
  • Proovi analüüsib ja tulemust tõlgendab **kliiniline patoloog** või **laborimeditsiini spetsialist**.