Tromboksaani B2

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Tromboksaani B2 normid
Üldine
Täpsed väärtused sõltuvad labori meetodist. Üldiselt on normivahemik plasmas: 1–5 ng/mL või 0.3–1.5 nmol/L.
Mehed
Sarnane naistega, kuid võib olla veidi kõrgem tase suitsetajatel või ateroskleroosi riskirühmas.
Naised
Tsükli faas võib mõjutada tromboksaan B2 taset, eriti ovulatsiooniperioodil.

Näitaja kohta

Tromboksaani B2 on tromboksaan A2 stabiilne metaboliit, mida mõõdetakse veres. See on oluline biomarker vere hüübimise protsesside ja põletikuliste reaktsioonide hindamiseks. Uurimine aitab hinnata trombotsüütide aktiivsust ja riski tromboosiks.

Funktsioon
  • Tromboksaan A2 metaboliit, mis peegeldab trombotsüütide aktiivsust.
  • Osaleb vere hüübimise ja veresoonte kokkutõmbumise regulatsioonis.
  • Suurenenud tase seotud põletiku ja trombootiliste sündroomidega.
Päritolu
  • Toodetakse trombotsüütidest arhhidoonhappe metabolismi käigus.
  • Stabiilne ühend, mida saab mõõta vereseerumis või plasmas.
  • Kasutatakse laboratoorses diagnostikas koos teiste hüübimismarkeritega.
Protseduur
  • Verevõtt veenist (tavaliselt küünarnukiveenist).
  • Proov kogutakse spetsiaalsesse toruku, mis sisaldab hüübimist takistavaid aineid (nt tsitratsool).
  • Proov transporditakse laborisse ja analüüsitakse immunoensüümmeetrilise (ELISA) või mass-spektromeetria meetodiga.
Ettevalmistus
  • Enne verevõttu tuleb vältida raske füüsilise koormuse ja stressi.
  • Mõned ravimid (nt aspiriin, NSAID-id) võivad tulemust mõjutada – arsti nõuandel tuleb need võimalusel ajutiselt katkestada.
  • Uuring tehakse tavaliselt hommikul, tühja kõhuga.
Kardiovaskulaarsed haigused
  • Ateroskleroos ja koronaarhaigused
  • Äge müokardi infarkt
  • Ebastabiilne angina pektoris
  • Südamepuudulikkus
Trombootilised seisundid
  • Sügav veenitromboos
  • Kopsuemboolia
  • Atriaalfibrillatsioon (suurenenud tromboosi risk)
Põletikulised ja muud haigused
  • Süstemaarne erütematoosne luupus (SEL)
  • Reumatoidartriit
  • Metaboolsed häired (diabeet, insuliinresistsus)
  • Raske infektsioon või sepsis
Elustiil ja keskkonnategurid
  • Suitsetamine
  • Rasvane toitumine
  • Krooniline stress
Ravimite mõju
  • Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) – püsiv inhibitsioon
  • Muud trombotsüütide funktsiooni inhibiitorid (nt klopidogrel)
  • Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id)
Haigused ja seisundid
  • Mõned verehaigused (nt trombotsütopeenia)
  • Põletikuvastaste tsüklooksigenaaside (COX) defektid
  • Põlenglikolüüs – haruldane pärilik häire
Toitumine
  • Omega-3 rasvhapete (kalatoidud) kõrge tarbimine
  • Valkude ja vitamiinide (nt B6) puudus
Peamised näidustused
  • Kardioloogia: isheemiliste südamehaiguste riski hindamine, infarkti järelseire.
  • Hematoloogia: trombotsüütide funktsiooni hindamine, trombofilia kahtlus.
  • Reumatoloogia: põletikuliste haiguste (nt SEL) aktiivsuse seire.
  • Neuroloogia: isheemilise insuldi riski analüüs.
Spetsialistid
  • Hematoloog (verehaiguste spetsialist)
  • Kardioloog (südamehaiguste arst)
  • Reumatoloog (põletikuliste ja autoimmuunhaiguste arst)
  • Perearst võu sisemedicineer